Esileht > huvitavad küsimused, teadvuseteadus, uni ja unenäod > Unenägudest ja teadvusest

Unenägudest ja teadvusest

Lugesin Mihkli juures teisele Mihklile kuuluvat raamatut “The Mind at Night: The New Science of How and Why We Dream“, autoriks Andrea Rock. Esiteks soovitan seda raamatut kõigile, kuna tegu on põneva lugemisega unest, unenägudest ja une-uuringute ajaloost. Teiseks heietan nüüd paari mõtet, mis selle raamatu lugemisel ja ka hiljem tekkisid.

Unenäod on väga huvitav aken teadvusele, sest nende olemasolu näitab, et aju suudab teadvustatud kogemuse luua ilma vähimagi sisendita välismaailmast – unes loob aju teadvuse iseendas publitsevate signaalide toel ja põhjal. Kust need signaalid siis tulevad? Kuna unenäod on seotud teadvusega, siis ongi huvitav vaadata, milline ajuaktiivus kaasneb unenägude nägemisega. Unenäod on suures osas seotud REM-unega (kuid suhe pole üks-ühene: ka mitte-REM unes leitakse unennägusid ja ka REM und võib leida ilma unenägudeta). Kolju pinnalt mõõdetava EEG muster muutub REM unes äravahetamiseni sarnaseks ärkveloleku EEGga – domineerib peamiselt kõrgesageduslik aktiivsus. See sobib hästi faktiga, et nii ärkvelolekus kui ka REM-unes on organism teadvusel. Ehk olekski üks mõte teadvusele läheneda just REM-une kaudu: mis on REM-unes teistmoodi kui mitte-REM unes, aga sarnane ärkvelolekuga? EEG-mustrid küll sobivad, kuid nemad on mingi muu muutuse tagajärjed või markerid – millised muutused ajus viivad kõrgesagedusliku EEG tekkele? Mitte-REM unes on EEG-mustrites näha aeglaseid madala sagedusega laineid, mis väljendavad talamokortikaalse süsteemi bistabiilsust – mõneks hetkeks on ajupiirkondade töö pidurdatud, siis jälle erutusseisundis. REM-unes leitav kõrgesageduslik aktiivsus EEG-mustrites väljendab aju ergastusseisundit, millega ärkvelolekus kaasneb infotöötlus. Aga võime taaskord küsida: millised muutused ajus kontrollivad aju ergastusseisundit ja une-ärkveloleku vaheldumist? Ehk mõneti ootamatult selgub, et on väga kindel side neurotransmitter atsetüülkoliini ja une-ärkveloleku seisunditega: nagu ka mitmete teiste neurotransmitterite (serotoniin, noradrenaliin) puhul, on atsetüülkoliini ajus palju ärkveloleku ajal ja tema varustus katkeb mitte-REM une ajal; aga erinevalt nendest teistest neurotransmitteritest toimub atsetüülkoliiniga varustamine ka REM-unes – seega on atsetüülkoliini aktiivsus ajus otseses seoses teadvusseisundite vaheldumisega. Muuhulgas on ka teada, et atsetüülkoliin mõjutab ajus kõrgesagedusliku aktiivsuse teket (Rodriguez et al., 2004). Muidugi pole kõik seosed niisama lihtsad, sest atsetüülkoliin tõstab ka talamuse mittespetsiifiliste tuumade aktiivsust (mis omakorda moduleerivad korteksi erutustaset; talamuse ja korteksi erinevat ajastust uinumisel kirjeldasime siin) ja see tähendab, et “teadvuse lüliti” võib asetseda ka hoopis seal (ja atsetüülkoliin pelgalt võimaldab seda lülitust). (kas keegi ehk teab mõnda katset, kus aju atsetüülkoliiniga varustavad keskused on vait / deaktiveeritud ja kus talamuse /nt elektriline/ aktiveerimine viib muutusteni teadvusseisundis või ärkamiseni?)

Igal juhul leidub üks väga kena ülevaade ideedest, et atsetüülkoliin on otseselt seotud teadvusega: Perry et al., 1999, TINS (PDF vabalt kättesaadav siin). Samuti on igal juhul selge, et teadvus on seotud aju üldise ergastusseisundiga, mida kontrollivad (aju)koorealused mehhanismid. Huvitav ja oluline oleks teada, mis selle ergastusseisundi juures on tarvilik teadvustatud kogemuse võimaldamiseks. Kas oleks näiteks võimalik omavahel võrrelda REM-une seisundit, kus on unenäod (teadvus), nende etappidega REM-unes, kus katseisik unenägusid ei näe (ei ole teadvust)? Kas REM-unes oleks võimalik unenägude nägemist / mittenägemist manipuleerida … näiteks TMSi abil? Samuti on mõtteid, et ehk kontrollib une nägemist hoopis dopamiinisüsteem – kas oleks huvitav ka seda manipuleerida? Küsimusi jätkub, uurimistööd ka.

  1. jaanaru
    aprill 18, 2010, 5:08 p.l.

    ja kahtlemata oleks huvitav uurida, mis toimub ajus siis, kui katseisik ärkvelolekust teadvuseta unne jõuab – kas (ja miks?) näiteks une alguses esinevad “spindle lained” on seotud teadvuse kadumisega? (tsitaat Steriade jt 1993 aasta Science’i ülevaatest: “Spindle oscillations consist of waxing-and-waning field potentials of 7 to 14 Hz, grouped in sequences that last for 1 to 3 s and recur once every 3 to 10 s. The EEG spindles are the epitome of brain electrical synchronziation at the onset of sleep, an electrographic landmark for the transition from waking to sleep that is associated with loss of perceptual awareness”)

  2. Bachmann
    aprill 19, 2010, 10:46 e.l.

    Aju Ach tasemete uurimine nii, et korteksi protsessid tahetakse isoleerida taalamuse protsessidest on äärmiselt problemaatiline terviklikult funktsioneeriva aju puhul. Taalamus ja ajukoor on tihedas, pidevas, massilises koostöös ning ühte osa sellest mõjutades toimuvad muutused ka teise osa töös ja vastupidi.
    Aga Ach ja teadvuse seoste teema on vägagi paljulubav, nagu öeldud just selle virgatsaine erilise staatuse mõttes teiste transmitteritega võrreldeds REM-une ajal.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s