Esileht > ajuteadus, üldine, huvitavad küsimused > Ajutrenn ei tööta!

Ajutrenn ei tööta!

Kui ma lahendan päevad läbi Sudokut, kas ma siis muutun üldiselt targemaks (ja paremaks) inimeseks? Kui ma ostan endale kalli arvutiprogrammi, mis lubab parandada mu intelligentsust, siis kas see programm tõepoolest töötab ja toob soovitud eesmärgid?

Adrian Owen ja kolleegid Cambridge’i Ülikoolist uurisid vastavat küsimust ja said negatiivsed tulemused – mingi väidetavalt üldintelligentsust parandava arvutiprogrammiga töötamine ei vii lubatud tulemuseni, ei tõsta intelligentsust ja ei paranda tulemusi muude ülesannete puhul (st treeninguefektid on nähtavad ainult selle konkreetse ülesande juures, mida treenitakse). Katse viidi läbi 11 430 katseisikuga ja publitseeritakse peagi teaduse tippajakirjas Nature, seega vastavad antud tulemused kõrgeimatele teaduslikele standarditele. Lühike hoogne järeldus: ärge palun vastavate arvutiprogrammide eest raha küll välja andke – minge tehke parem sporti! (pärast kommentaaride all kerkinud diskussiooni selle hüüdlause kohta võib seda järeldust ümber sõnastada kõigile arusaadavamalt: kui on soov seda saavutada, mida need programmid vääralt lubavad, siis võiks nende eest maksmise asemel teha üldfüüsilist treeningut)

Siin autorite abstract:

‘Brain training’, or the goal of improved cognitive function through the regular use of computerized tests, is a multimillion pound industry, yet in our view scientific evidence to support its efficacy is lacking. Modest effects have been reported in some studies of older individuals and preschool children, and video-game players outperform non-players on some tests of visual attention. However, the widely held belief that commercially available computerized brain-training programs improve general cognitive function in the wider population in our opinion lacks empirical support. The central question is not whether performance on cognitive tests can be improved by training, but rather, whether those benefits transfer to other untrained tasks or lead to any general improvement in the level of cognitive functioning. Here we report the results of a six-week online study in which 11,430 participants trained several times each week on cognitive tasks designed to improve reasoning, memory, planning, visuospatial skills and attention. Although improvements were observed in every one of the cognitive tasks that were trained, no evidence was found for transfer effects to untrained tasks, even when those tasks were cognitively closely related.

Ja siit saab selge lühikokkuvõtte.

veel viiteid:

New York Timesi artikkel ajutreeningust üldiselt.

Postitamise hetkel on naljakal kombel kõigile tasuta kättesaadav ka vastava artikli Nature prepublikatsiooni PDF.

  1. Märt
    aprill 21, 2010, 9:10 p.l.

    Aga millised harjutused võiksid aidata? Teatud ajutrenniga areneme kõik.

  2. Jaan
    aprill 21, 2010, 10:00 p.l.

    vastus on lihtne: üldfüüsilised harjutused, st spordi tegemine

  3. jaanaru
    aprill 22, 2010, 10:16 e.l.
  4. endel
    aprill 22, 2010, 10:48 e.l.

    Teine lihtne vastus: harjutada tuleb voimalikult neid asju, milles sa tahad edukas olla. Kui tahad saada Sudoku maailmameistriks, siis on parim viis Sudokusid lahendada. Kui tahad heaks teadlaseks saada, siis tuleks teaduslike probleemida lahendamist harjutada. Ja kui tahad edukalt panka roovida, siis on vaja juba lapsepolves roovimist harjutada.

  5. Jaan
    aprill 22, 2010, 10:52 e.l.

    väga õige järeldus ja kasulik juhis kõigi erialade esindajatele🙂

  6. ökul
    aprill 22, 2010, 4:06 p.l.

    ja kui tahad blogikommenteerimises edukas olla, siis harjuta usinasti blogikommentaarimist🙂

  7. sirelisuru
    aprill 24, 2010, 10:30 p.l.

    olen testinud enda peal, et sudokude lahendamine parandab edukust ka tekstidest koosnevate ülesannete lahendamisel. eriti siis, kui on antud üsna range ajapiirang. usun, et minu test ei ole vähem representatiivne kui kallite Cambridge onude oma. ja veel usun, et olen muutunud targemaks ja PAREMAKS inimeseks. kui ei usu, sii küsige teiste käest.

  8. Jaan
    aprill 25, 2010, 7:16 e.l.

    “usun, et minu test ei ole vähem representatiivne kui kallite Cambridge onude oma.” – 1 isiklik mulje vs. 11 430 katseisikut? Eks me ju teadust seetõttu teemegi, et näidata, kuidas vahel meie enda intuitsioonid ja arvamused valed olla võivad, ja et uurida, kuidas asjalood tegelikult on.

  9. talvik
    aprill 25, 2010, 7:30 e.l.

    Jaan Aru: “Lühike järeldus: ärge palun vastavate arvutiprogrammide eest raha küll välja andke – minge tehke parem sporti.”

    Seitse aastat tagasi:
    “Esimese uuringu “Õpitarkvara rakendused Eesti üldhariduskoolides” (Uuringukogumik 2003 lk. 33) viisid läbi Tago Sarapuu ja Margus Pedaste Tartu Ülikoolist. Uuringuga sooviti saada ülevaadet õpitarkvara rakendamisest vabariigi eestikeelsetes põhikoolides ja gümnaasiumides.

    Teise uuringu “Drillprogrammide efektiivsuse faktorid” (Uuringukogumik 2003 lk. 17) viisid läbi Piret Luik ja Triin Marandi, samuti Tartu Ülikoolist. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida, kas arvutipõhine drillprogramm on efektiivsem kui tavaõpe, milliste teemade puhul on algastmes abi matemaatika drillprogrammidest, kas drillprogrammide kasutamine suurendab õpilaste õpimotivatsiooni ja parandab suhtumist õpitavasse ainesse.

    Õpetajad kasutavad arvutit õppetöös peamiselt enda abivahendina, mitte töös õpilastega. Samas on enamik õpitarkvarast mõeldud õpilasele. Seetõttu jääb tarkvara koolides sageli kasutamata. Õpetajad kasutavadki IKT-d ainult siis ja sel määral, mil selle efektiivsus on selgelt näha või tunda. Suure töökoormuse tõttu pole neil soovi ega ka võimalust katsetada uusi metoodikaid ja uut tarkvara, ammugi siis veel aega koostada ise elektroonilisi õppematerjale.”
    http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,8312

    Võinuks oodata seitse aastat ja siis oleks targad onud kolleegidega Keimbridsist öelnud, et ärge jamage sellega. Muide, see kahtlus oli mul juba ammu, et laulmise tund ainult häälepaelu treenib ja ajule sellest midagi kasulikku ei sünni. Matemaatika ja füüsika on lausa kahjulikud – õpetavad ainult kiiremini raha lugema ja kipsmaju ehitama, mis esimese kevadveega emakese jõe poolt ära pestakse. Joonistamisest ja kirjandusest rääkimata, esimene treenib vaid käelihaseid ja teine silmalihaseid. Arule vähemasti on need küll täitsa kasutud olnud. Kuuli tõukama ja kaugust hüppama, võidu jooksma ja üle kitse hüppama – sport arendab mõistust ja mõtlemist!

  10. talvik
    aprill 25, 2010, 7:41 e.l.

    Jaan: “1 isiklik mulje vs. 11 430 katseisikut?”

    Ajalugu teab miljoneid, kes isikliku mulje kohaselt on mõttetult kätt taeva ja vuntsidega diktaatori poole hooga sirutanud. Ajalugu teab miljoneid, kes isikliku mulje kohaselt teaduslikku kommunismi ehitasid. Ajalugu teab miljoneid, kes isikliku mulje kohaselt relv ühes käes ja raha teises käes vabadust ekspordivad. Mis sellel isiklikul muljel viga on? Arvud on ju muljetavaldavad ja katsed miljonitega on olnud edukad, teame ju nüüd, kuidas asjalood tegelikult on, eks ole.

  11. Jaan
    aprill 25, 2010, 9:02 e.l.

    “Arule vähemasti on need küll täitsa kasutud olnud. Kuuli tõukama ja kaugust hüppama, võidu jooksma ja üle kitse hüppama – sport arendab mõistust ja mõtlemist!”
    – kas on suuremat põhjust minu vastu isiklikuks minna? Soovitan parem läbi lugeda viidatud teadustöö (ja muud seotud teadustööd), mis näitavad, et 1) arvutiprogrammid ei paranda üldintelligentsi ja et 2) üldise kognitiivse vormishoidmise jaoks on parim üldfüüsiline treening. Seega ei ole tegu sugugi mitte minu isikliku arvamusega (mida kuidagi naeruvääristama peaks), vaid teadustöö tulemustega.
    .
    NB: isiklikul muljel pole viga midagi, aga ta vahel lihtsalt petab. seetõttu ju teadust teemegi, et paremini aru saada, kuidas asjad tegelikult on (ja millal me võime ja millal me ei või oma isiklikku muljet usaldada)

  12. talvik
    aprill 25, 2010, 10:00 e.l.

    Jaan: “- kas on suuremat põhjust minu vastu isiklikuks minna?”

    Ei ole. Kas peaks?
    .
    Jaan: “Soovitan parem läbi lugeda …”

    Aitäh soovituse eest! Et mitte võlgu jääda, soovitan parem oma peaga mõtelda.
    .
    Jaan: “Seega ei ole tegu sugugi mitte minu isikliku arvamusega …”

    Aitäh täpsustuse eest, aga vähemalt mina pole seda ka väitnud.
    .
    Jaan: “(mida kuidagi naeruvääristama peaks)”

    Nõus. Kas on keegi pidanud? Mul igatahes sellist mõtet küll peas ei olnud.
    .
    Jaan: “… vaid teadustöö tulemustega.”

    Kui ma nüüd väga ei eksi, siis see ei tähenda vist sedasama, mis “absoluutne tõde” või “igavene tõde”?
    .
    Jaan: “NB: isiklikul muljel pole viga midagi, aga ta vahel lihtsalt petab.”

    Jah. Nagu ka teadus, kahjuks või õnneks. Ma isiklikult ei pea õigeks sellist vastandamist: üksik vs üldine ja lugeda ühte neist paremaks, tõesemaks või primaarsemaks.
    .
    Jaan: “seetõttu ju teadust teemegi …”

    Meieism on kindlasti tugevat ühtsustunnet pakkuv ideoloogia, aga kas ei oleks kohasem siiski rohkem enda nimel sõna võtta? Väide meie nimel on eksitav, kui “meie” võib täita meelevaldse sisuga, nt me – teadlased, me – (progressiivne) inimkond, me – kiropraktikud, me – noored ja vihased…
    .
    Jaan: “… et paremini aru saada, kuidas asjad tegelikult on (ja millal me võime ja millal me ei või oma isiklikku muljet usaldada)”

    Minu meelest igati kiiduväärt. Kas on juba selgus käes, mis on tegelikkus? Ja millele isikliku mulje välisele nimelt tugineb usaldus? Kas isiklik mulje on juba lahutatud või lahutatav arusaamisest? (Kui tohib niisuguses kontekstis sõna ‘aru’ kasutada? Ausõna, ei midagi isiklikku ega üldist, tahan lihtsalt … saada. Teada saada, mõista jne, nagu “meiegi”.)

  13. Jaan
    aprill 25, 2010, 11:34 e.l.

    NB2: ma pole kuskil väitnud, et füüsika / keemia ja muu kooliharidus kahjulikud on, vaid lihtsalt seda, et (teadustulemustele põhinedes) pole mõistlik kulutada raha arvutiprogrammide ostmiseks, mis väidavad, et nad parandavad üldist intelligentsi (ja see pole üldsegi seotud kooliharidusega, sest selliseid arvutiprogramme ostavad eelkõige pisut vanemad inimesed) – enda vaimseks vormishoidmiseks on kõige kasulikum üldfüüsiline (aeroobne) treening

  14. talvik
    aprill 25, 2010, 1:57 p.l.

    Jaan: “ma pole kuskil väitnud, et füüsika / keemia ja muu kooliharidus kahjulikud on …”

    Ei, see oli minu poolt paroodiavõtmes meelevaldne laiendus-edasiarendus arvutiprogrammilt kooliprogrammile. Millega ma tahan öelda seda, et kui 11 tuhat sudokutajat välja drillitakse ainult sudokut lahendama ja leitakse, et nende vaimsed võimed ei ole kuidagi paranenud, siis on see sama hea, kui eeldada korrutustabeli päheõppijalt vaimset valmisolekut Nashi teoreemidest mõni ära tõestada. Ma oleks võinud seda ilma Keimbridsi uuringuta öelda. Ega sellepärast ei pea kõike väga isiklikult ega mingeid kaitsepoose sisse võtma.
    .
    Tasuta arvutisudoku on mul endalgi ja ma ei tulnud selle pealegi, et see võiks solitaire’i või tetrise asemel kuidagi vaimseid võimeid virgutada. Oletus selliste arvutiprogrammide ostjate vanuse, motivatsiooni ja eesmärkide kohta võib tunduda tõepärane seal maal, aga ma ei kannaks nii kergekäeliselt neid järeldusi üle eesti inimesele, olgu või vanemale rühmale. Meelelahutust ei maksa segi ajada tõsise arendamissooviga ja see, kui kusagil pakutakse nö trenažööre ajusagarate vormishoidmiseks, siis pole sellest midagi hullu – kindel on see, et lollimaks sellest ei jääda ja paremal juhul võib isegi mõnest mälumängudrillerist lisateadmisi hankida ja kinnistada.
    .
    Jaan: “… enda vaimseks vormishoidmiseks on kõige kasulikum üldfüüsiline (aeroobne) treening”

    Kas oli aega see lause sisuliselt enne ka läbi mõelda või tuli niisama soojalt ekraanile kui pähe sigines? Ma ei suuda ennast tagasi hoida: mul on suur huvi teada saada, millise võimlemisega saab teaduslikku kraadi säilitada? Kas iganädalane metsajooks võiks konserveerida magistrikraadi ja igapäevane virgutusvõimlemine hoiab doktorikraadi värskena? Lõõbin muidugi, aga lause on tõepoolest kõike muud kui korrektne, ausõna.
    .
    Vaimseks vormishoidmiseks, mida iganes selle all siis ka ei mõelda, tuleb kindlasti kasuks lisaks vaimsele tegevusele, aga mitte selle asemel üldfüüsiline treening. Aeroobne on tarbetu kitsendus, kuna anaeroobne treening on piisavalt kurnav, et selleks on ka tõsiseid sportlasi keerukas motiveerida. Lihtsalt aeroobne üldfüüsiline tegevus ei ole sugugi see, mis iseenesest intellektuaalse võimekuse tagab. Kui inimene ei ole aastaid vajanud diferentsiaalvõrrandeid, siis ükski võimlemine ei taga veel iseenesest kasutusoskust selle aja peale.

  15. sirelisuru
    aprill 25, 2010, 2:34 p.l.

    oi-oi-oi mis nüüd lahti läks! mina ka ei usu kõike, mida räägitakse ja tuhandetel katseisikutel tõestada lastakse täpselt selgitamata, et mida ikka ja miks jänestel teha lasti …. ja kas nad olid enne kuidagi “treenitud” vms. aga ma ei saa kuidagi aru, miks füüsiline treening üldarenguks nii tähtis on. võib-olla sellepärast, et pikendab eluiga ja perioodi, mil professoril veel midagi uut öelda võib olla. nüüd palun väga vabandust, aga kui sa ikka maast madalast ainult sporti teed, siis teglikku teadlast sinust küll ei saa. muide, mulle väga meeldis koolis laulmine ja matemaatika ja loodusõpetus jne. ma muidugi mõistan, et olen vaid mina ise võin eksida, kui jälle ütlen, et see mitmekülgsus mind targemaks ja paremaks tegi.

  16. Jaan
    aprill 25, 2010, 9:35 p.l.

    hea ja selgelt kirjutatud ülevaate samast teadustööst võib leida siit – http://www.talyarkoni.org/blog/2010/04/23/cognitive-training-doesnt-work-much-if-at-all/

  17. Jaan
    aprill 25, 2010, 9:41 p.l.

    kes seda eelmises kommentaaris viidatud kirjatööd lugeda ei viitsi, aga on siiski huvitatud antud diskussiooni tagamaadest, võib lugeda sealt kopeeritud lõike sellel teemal:

    At any rate, setting aside the debate over whether cognitive training works or not, one thing that’s perplexed me for a long time about the training literature is why people focus to such an extent on cognitive training rather than other training regimens that produce demonstrably larger transfer effects. I’m thinking in particular of aerobic exercise, which produces much more robust and replicable effects on cognitive performance. There’s a nice meta-analysis by Colcombe and colleagues that found effect sizes on the order of half a standard deviation and up for physical exercise in older adults–and effects were particularly large for the most heavily g-loaded tasks. Now, even if you allow for publication bias and other manifestations of the fudge factor, it’s almost certain that the true effect of physical exercise on cognitive performance is substantially larger than the (very small) effects of cognitive training as reported by Owen et al and others.

    The bottom line is that, based on everything we know at the moment, the evidence seems to pretty strongly suggest that if your goal is to improve cognitive function, you’re more likely to see meaningful results by jogging or swimming regularly than by doing crossword puzzles or N-back tasks–particularly if you’re older. And of course, a pleasant side effect is that exercise also improves your health and (for at least some people) mood, which I don’t think N-back tasks do. Actually, many of the participants I’ve tested will tell you that doing the N-back is a distinctly dysphoric experience.

  18. jaanaru
    aprill 25, 2010, 9:48 p.l.

    ja veelkord lõpetuseks: teadustööd on näidanud, et (kallid) arvutiprogammid, mis lubavad inimestel üldiselt vaimses vormis püsida, ei tööta ja et kui on soov seda saavutada, mida need programmid vääralt lubavad, siis võiks nende eest maksmise asemel teha üldfüüsilist treeningut. mina ja teised pole kuskil mõelnud, et üldfüüsiline treening peaks asendama kooliõpet, et doktorikraadi saamiseks tuleb iga päev 10 kilomeetrit joosta või et just spordimeestest saavad parimad teadlased. (ja kui kuskilt mu tekstist vastavad väited läbi kumasid, siis vabandan.)

  19. talvik
    aprill 26, 2010, 7:46 e.l.

    Jaan Aru: “kui on soov seda saavutada, mida need programmid vääralt lubavad, siis võiks nende eest maksmise asemel teha üldfüüsilist treeningut.”

    Väärt mõte, mida nii kenasti ja lühidalt sõnastatult on lihtne lugeda ja aru saada ning sellisena väärib kordamist, mu meelest.

  20. Jaan
    aprill 26, 2010, 8:03 e.l.

    kui selline lause tõepoolest sobib paremini kui alguses tekstis olnud hüüdlause, siis tänan arutluse eest (ja lisasin vastava lause ka blogi teksti)

  21. talvik
    aprill 26, 2010, 8:50 e.l.

    Mul on hea meel, kui sain kasuks olla. Ja tekst on parem küll nüüd mu meelest.
    Kõike head!

  22. Jaan
    juuli 29, 2010, 8:35 p.l.

    siia väga diskussioone tekitanud teemasse sobib väga hästi see blogipostitus, milles esitatakse teadustöid, mis toetavad väidet, et üldfüüsiline treening aitab vaimseid võimeid; antud juhul täpsemalt, et jooksmine parandab mälu – http://blogs.currentprotocols.com/2010/07/28/running-improves-memory-steps-to-a-better-brain/

  23. Mothammad
    august 1, 2010, 7:16 e.l.

    “Millega ma tahan öelda seda, et kui 11 tuhat sudokutajat välja drillitakse ainult sudokut lahendama ja leitakse, et nende vaimsed võimed ei ole kuidagi paranenud, siis on see sama hea, kui eeldada korrutustabeli päheõppijalt vaimset valmisolekut Nashi teoreemidest mõni ära tõestada. Ma oleks võinud seda ilma Keimbridsi uuringuta öelda.”

    Blogipostituses on räägitud aga üldintelligentsust parandavatest arvutiprogrammidest, mitte sudokust. Seega ei tasu alati meelevaldseid ajutuulutusi läbi viia.

  24. jaanaru
    august 29, 2010, 7:09 p.l.

    sellesse teemasse sobiv uuem välismaine blogipostitus on siin – http://psychothalamus.blogspot.com/2010/08/how-to-improve-your-cognitive-function.html

  25. jaanaru
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s