Esileht > Üritused, teadvuseteadus > Pariisis nad pole targemad!

Pariisis nad pole targemad!

Mul oli tore võimalus külastada Pariisis teadvuseteaduse üritust Characterizing Consciousness, kuhu olid kokku tulnud mitmed ajuteaduse ja teadvuseteaduse juhtfiguurid. (Naljakal kombel ei olnud lõpuks esinejate seas Christof Koch, kes teatavasti on ürituse peakorraldajast Dehaene’ile palju kaikaid kodarasse visanud, näidates, et tähelepanu ja teadvus on erinevad protsessid – näiteks eelmisel nädalal ilmunud PNASi artiklis)

Mida siis arutati? Mida targad onud ja tädid teavad teadvusest? Kas nad teavad meist rohkem? Kas teadvuse probleem on kohe-kohe lahenemas? Mida me nüüd teadvuse kohta rohkem teame? Kahjuks tuleb nentida, et ei midagi. Tundub, et juhtivad teadvuseteadlased on oma teooriate juurde kinni jäänud ja armastavad või hindavad neid liiga palju, et nende üle kriitiliselt mõtelda. Sümpoosiumi keskmes oli kahtlemata Stanislas Dehaene teadvuseteooria, mille üle arutati hoolega, kuid head kriitikad – näiteks Damasio väide, et ka prefrontaalse korteksi kahjustusega säilib teadvus või Haynesi väide, et prefrontaalsest korteksist ei ole võimalik välja lugeda spetsiifilisi tajusisusid – said pareeritud tüüplausetega nagu “globaalne tööruum võib funktsioneerida ka ilma mõne üksuseta”. See on natuke ahastamapanev, sest see tähendab koheselt, et niigi väga “kõike ja mitte midagi” ütlev teooria muutub täiesti falsifitseeritamatuks. Ma ei taha teada, kuhu teadvuseteaduse vanker selliste kutsarite juhtimisel liikuda saab (kraavi?).

Aga positiivseid hetki oli ka: väga sümpaatne oli vanameister Marcus E. Raichle, kes on viimastel aastatel hoolega mõelnud nii teadvuse probleemist kui ka sellest, kuidas aju üldiselt töötada võiks. Tema põhitees on järgnev: sisendi (või väga keerulise mentaalse ülesande) poolt tekitatud aktiivsus on kaduvväike võrreldes muu ajuaktiivsusega, seega tuleks rohkem uurida, mida see “muu” (sisemine, spontaanne) ajuaktiivsus teeb ja tähendab. Selle uurimiseks küsitakse näiteksmida teeb aju puhkeseisundis? Teine väga tore seltskond on teadvusseisundite uurijad (antud juhul Steven Laureys ja Adrian Owen), kes mõtlevad selle üle, kuidas teada, kas patsient on teadvusel või mitte. Nende töö on selge praktilise suunitlusega, hästi läbi mõeldud ja (ehkki mitte vastuväideteta) väga tulemusrikas. Kolmandaks oli abstractide all ühe töö kokkuvõte, kus oli maskeerimisfenomeni uuritud intrakraniaalsete elektroodide abil otse inimajust, kusjuures see uurimus tõotas olla metoodiliselt palju kenam kui mõni töö, mida me siin kirunud oleme. Kahjuks siiski vastavat postrit kuskil ei rippunud. Praeguseks olen siiski postri autoriga ühendust võtnud ja raporteerin blogisse selle töö kohta niipea kui ma täpsemat informatsiooni oman. Seega võib hoolimata üldisest nurinast lõpetada positiivse tooniga – sellest üritusest jäi mulle vähemalt üks töö, mille lähemalt uurimist ma väga ootan ja mille tulemused meile loodetavasti midagi uut teadvuse kohta ütlevad.

  1. Jaan
    mai 6, 2010, 11:06 e.l.

    ehk huvitav infokild: Pascal Fries näeb oma uutest töödest, et intrakraniaalselt mõõtes on feedforward kommunikatsioon seotud gamma-sünkroonsusega, kuid tagasisidestatud (feedback) kommunikatsioon beta-sünkroonsusega. kõik oli veel pisut spekulatiivne, aga ehk on seda mõtet huvitav teada, meeles pidada ja tema edasist arengut jälgida.

  2. Bachmann
    mai 7, 2010, 8:01 e.l.

    See on suurepärane fakt. Kui see peaks edaspidi tugevamat kinnitust leidma ja kui õnnestuks ka EEG abil midagigi sellest aktiivsusest usaldusväärselt registreerida, saaks seda kõike kasutada nende igivanade “muna-või-kana probleemide” lahendamiseks mitmete katseparadigmade raames. Näiteks objekti asendusmaskeerimine (et eristada feedforward/re-entrant mõjusid), tunnuste sõlmimine (nt otsingu- või maskeerimiskatses), stiimuli teadvuskorrelaadid (kas seostub eelkõige feedforward või re-entrant aktiivsusega) jne. Käitumuslikus katses on peaaegu võimatu selgeks teha, kas efekti põhjustas feedforward või top-down mõju. Ringahelas on põhjuse ja tagajärje suhteid problemaatiline kindlaks teha.

  3. Märt
    mai 7, 2010, 5:39 p.l.

    Huvitavalt kiire stiilimuutus. Ekspresseerivam ja nõudlikum.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s