Esileht > üldine, noorele teadlasele, viited > Jüri Allik: aja tegur psühholoogias

Jüri Allik: aja tegur psühholoogias

Novaator vahendab TÜ psühholoogiaprofessori Jüri Alliku artiklit “Aja tegur psühholoogias”, mis on väga huvitav ja vaimukas lugemine selle kohta, kuidas psühholoogiateadus (aga ka ajuteadus) ajalisel skaalal toimib. Samuti võib sellest artiklist hästi näha, kui kannatlik peab olema üks (tulevane) teadlane – tema (suurest) avastusest selle ilmumiseni võib kuluda (peaaegu) igavikke. Artikkel lõppeb retseptidega, mille iga noorteadlane võib endale seinale naelutada.

  1. Kristjan
    mai 7, 2010, 9:18 e.l.

    Mind riivas kuidagi viitamise liigne ületähtsustamine. Seal oli küll palju häid ideid, aga kas tõesti peab kõik jutt olema ainult viitamisest? Kas see on kõige tähtsam ja parem edukuse määramise võimalus?

  2. mai 7, 2010, 9:45 e.l.

    Kristjan – teadusbürokraatias paraku on, ehkki see kellelegi ei meeldi. Kuid ikkagi, kui bürokraat peab raha jagama taotlustele, siis ta eelistab taotlusi, kus on rohkemviidatud töödega inimesi. Ilma rahata on aga raske uurida…

    Kõige rohkem võidavad kinnised grupid: kui maailmas on 300 inimest, kes mingit asja uurivad ja kõik tsiteerivad kõiki, siis indeks tõuseb lakke🙂

  3. idealist
    mai 7, 2010, 10:03 e.l.

    Loodan, et Allik ei soovinud edastada sõnumit, et teadlase põhieesmärk on koguda tsiteeringuid ning selle nimel loobuda põnevatest ja väheuuritavatest — ja siis ka vähetsiteeritavatest — teemadest. Tulevikuteemadest seega siis. Arvan, et ta lihtsalt rõhutas formaalse edukuse saavutamise mängureeglite tundmise olulisust.

  4. Kristjan
    mai 7, 2010, 12:24 p.l.

    idealist, ka mina loodan🙂

  5. endelpoder
    mai 7, 2010, 12:33 p.l.

    Ma arvan ka, et see punktide lugemine pole nii tahtis. Ja teadus on huvitav ka selleparast, et kui sa hakkad mingit probleemi uurima, siis mitte keegi maailmas ei oska sulle oelda, kuhu sa valja jouad (ja mitu punkti sa selle eest 10 aasta parast saad). Ja pole ka kindel, et praegune punktide lugemise systeem 10 aasta parast yldse kasutusel on.

  6. sirelisuru
    mai 8, 2010, 8:39 e.l.

    ma olen ka hämmingus olnud viitamiste kokkulugemise tähtsuse pärast. minu arvates on teadlased ikka mingil määral idealistid, uurivad ja usuvad senitundmatut ja ehk võimatutki, kuid ei jäta oma jonni. ehk on olemas “kiirteadlased”, kes tahavad ruttu sära ja rikkust ning seetõttu on end “börsile” viinud ning “kvaliteetteadlased”, kellele on olulisem saada kunagi tulevikus õpiktes märgitud olema ja keda au ja uhkusega tsiteeriksid lapselapselapsed.

  7. Märt
    mai 8, 2010, 11:09 e.l.

    Artiklite masstootmist soovitas minu arust ka liiga palju. See paistis jutust peamise soovitusliku suunana paremaks saamisel.

  8. Ussu Onder
    mai 8, 2010, 11:21 p.l.

    Ma loodan, et “kiirteadlaste” ja “kvaliteetteadlaste” kõrvale saab veel lisada “koopateadlased”, keda au, uhkus ja lapselapselaste tsiteerimismaaniad ei koti.

  9. mai 9, 2010, 8:26 e.l.

    Minu arvatas, kvaliteetteadlane on see, keda motiveerib uudishimu🙂 Kuid selleks, et ühiskond sulle maksaks selle eest, et sa oma uudishimu rahuldada saaksid, on vaja mingisugust süsteemi – ja kogu see artiklite ja viitamiste süsteem ongi teadusvälistele bürokraatidele, et need oskaksid teadlastele raha anda.

    Teisest küljest, kui ülikooli professori koht on eluaegne, siis tal on mingi rahastus, et uurida teemat, mis hakkab vilju tootma kümne aasta pärast – lihtsalt, noorteadlane ei saa sellega alustada. Mis võib-olla väga hull ei ole, sest noorteadlasel on rohkem võimalust “uue ja huvitava” teema puhul pange astuda, ja kui sa avastad, et sa oled oma elu 10 kõige viljakamat aastat tühihulka uurinud, siis on ju suhteliselt kurb… Selles mõttes, on ka hea sellest 10-15 aastasest uuringus vahetulemusi publitseerida, et teised saaksid kontrollida, mis ja kuidas.

    Veel on muidugi see, et on inimesi, kes mõtlevad raamatutes, mitte artiklites ja raamatukirjutamine võtab enam aega, süsteem peaks olema nii paindlik, et need inimesed ära ei kaoks… Härra Ernest Gellner kindlasti oli selline inimene (teda on isegi raske tsiteerida, sest tal ongi raamatupikkused argumendid) ja süsteem, mis temataolisi inimesi marginaliseerib, ei ole teaduse mõttes produktiivne.

    Seega, ega mulle see artiklite süsteem ei sobi, aga see ei tähenda, et seda ei tuleks tunda, sest see on praegune reaalsus🙂 Ja kui artikleid ei ole, siis keegi ju ei kuula sinu juttu😀

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s