Esileht > huvitavad küsimused, teadvuseteadus, tehislik teadvus > Kas MASINAL saab olla TEADVUS??

Kas MASINAL saab olla TEADVUS??

Kas Su arvutil on teadvus? Aga mobiiltelefonil või robotkoeral? Kas üldse mõnel tehislikul masinal võib olla teadvus? Mõnel masinal ju kahtlemata saab olla teadvus, sest aju ise on ka üks masin … masin, millel on teadvus. Niisiis, kas saab olla ka teisi masinaid, millel on teadvus? Millised need teadvusega masinad olema peaksid? Kas masin, mis oleks ajust väga teistsuguse ehituse ja tööprintsiipidega, saaks olla teadvusel? Kuidas ehitada teadvusega masinat? Kas see on üldse võimalik? Kuidas teada, kas see ehitatud masin on teadvusel? Kindlasti ei piisa sellest, kui masin ütleb “ma olen teadvusel”, sest ehk ta valetab – väidab küll, nagu oleks teadvusel, kuigi tal tegelikult teadvuselamused puuduvad.

Teadvusega masina ehitamine on kinni teadvuseteaduse kesksete küsimuste taga – kuidas tekib teadvus ajus? millised aju struktuurid ja protsessid on teadvuse jaoks tarvilikud? Milline aktiivsus ajus on seotud selle vastiku nõelava tundega, mis tekib siis, kui sääsk mind ootamatult kuklast hammustab? kui me oskaksime vastata neile küsimustele, siis me oskaksime ehitada ka teadvusega masina. Seni aga võime teadvusega masinate olemasolu ja ehitamise üle ainult arutada. Kellele siin esitatud küsimused huvi pakkusid, võivad nende üle edasi mõelda koos teadvuseteaduse juhtfiguuride Christof Kochi ja Giulio Tononiga, kes küsivad “kas masinad saavad olla teadvusel?” oma hästiloetavas populaarteaduslikus artiklis (kes soovib artiklit pdfi kujul, leiab selle siit).

  1. Riho
    august 17, 2010, 8:15 e.l.

    mulle TUNDUB, et mul iPhonel pole teadvust, aga selles vist selle postituse mõte ongi … tundumisest ei piisa, tundumine ei tähenda midagi … küsimus on selles, kuidas seda objektiivselt vastata või uurida … nii et äkki mu iPhonel ikka on teadvus??

  2. Jaan
    august 17, 2010, 8:31 e.l.

    muuseas, teadvuseteadlane Christof Koch (kes on suur Apple fänn, tal on isegi Apple tätoveering õla peal) võtab tihti ettekannetel taskust oma iPhone ja küsib (endalt ja publikult), et kas see on teadvusel (ja vahel paistab, et ta arvabki, et iPhone on teadvusel – ta on lihtsalt nii suur Apple fänn)

  3. annika
    august 17, 2010, 3:40 p.l.

    masinate teadvusest ja tehisintellektist räägiti Singularity Summitil möödunud nädalavahetusel San Franciscos. tõsi küll, teadvust puudutati seal vaid natuke ning tuntud futuristi Ray Kurzweili arvates pole teadvus üldsegi teaduslik kontsept, kuna teda ei saa mõõta. Kurzweil ei usu ka, et teadvus oleks illusioon. tema väide oli, et kui sa oled sügavalt veendunud, et nt. robot on teadvusel, siis ta on ka teadvusel ja kui me emuleeriksime inimaju kõikidel tasemetel, saame ka teadvuse. tema seekordne ettekanne jättis mulle küll piisavalt uduse mulje ja midagi väga uut ta ei rääknud.
    huvitavam oli teadvuse seisukohast Harvardi füüsikaprofessori dr. Anita Goeli (MD + PhD füüsikas)lähenemine. tema arvates ei ole teadvus vaid ajus, vaid keskkonnas informatsiooni kujul, fundametaalne omadus, mitte emergentne fenomen. teadvus oli tema käsitluses keskkonnast saadud info suhe kogu saadaolevasse infosse (füüsikule omaselt ilusti valemi kujul), mis on väga sarnane Tononi teoorias oleva efektiivse informatsiooniga. muide, eravestluses dr. Goeliga tuli välja, et ta pole moodsa teadvuseteadusega kursis ega pole Tononi teooriast kuulnud ning kuna Harvardis pole teadvus korraliku teadlase teema, siis on see talle esialgu hobi. küll aga on ta sellistele mõtetele jõudnud vaadates nanomasinate käitumist, mille kallal ta viimastel aastatel töötanud on ning teiselt poolt tema India päritolu, meditatsiooni ja joogaga tegeldes (olles ise pigem teadvus-on-ajus seisukohal, tundus mõni tema argument küll religioosse varjundiga, mille tõestamisega võib raskeks minna)
    Summit ise oli seekord väga kõrge tasemega, esinejate seas suurel hulgal väga põnevaid ja tunnustatud teadlasi. rohkem summitist kirjutas Daniel Vaarik siin: http://memokraat.ee/2010/08/singulaarsust-oodates/

  4. ökul
    august 17, 2010, 3:41 p.l.

    Võimalik, et sellele küsimusele — kas masinal saab olla teadvust — antav vastus sõltub sellest, milline teadvus kui nähtus on olemuslikult. Kui teadvusel on gradatsioonid, kui ta on selline nähtus, mida saab olla rohkem või vähem (nagu näiteks õnnetunnet saab olla rohkemal või vähemal määral alates tasasest rõõmust ja lõpetades eufoorilise õnnistatusega), siis on ka masinteadvuse probleemile lähenemisel ühed võimalused. (Gradatsioonid saavad olla ehk ka lisaks määrale ULATUSE mõttes — vahetu sisetunde teadvus, vahetu väliskeskkonna teadvustamine, avarama keskkonna ja maailma teadvustamine, kuni universumiosaluse tunnetuseni välja.) Kui gradatsioonid on teadvuse põhitunnuseid, siis võiks ette kujutada väga nõrka ja väga piiratud ulatusega teadvust mobiiltelefonil. Sel (tal?) on mingi primitiivne, kitsas, vahetu, ilma abstraktse keeleta tunne, et ta “sutiseb” või et tema “surin” on millegi (kellegi?) teise surinaga seoses.🙂. Sellistlaadi teooria puhul on teadvus leitav reduktsioonis (st teadvuse elemendid või alged). Hoopis võib olla, et teadvus on mõeldav vaid integratsioonis või osaluses avaramate entiteetide või “väljadega” (väljadega?). Sellisel juhul on masin teadvusel, kui ta suudab nendega koostoimesse või osadusse lülituda. Mis oleksid siis sellise võime eeltingimused ja kriteeriumid? Vaevalt et telefonivõrgu integraalsuse terminites see reaalne oleks (või sipelgapesa kollektiivteadvuse terminites). Sellest probleemideringist huvitatutel soovitan lugeda intelligentsemaid panpsühhiste nagu Whitehead.
    Veel: ehk on teadvusvõime eelduseks elusolek; orgaaniline bioloogiline elusolek. Siit edasi mõeldes — teadvus kui nähtus, mis eeldab protsessi (pole asi või ese). Bioloogilist ainevahetusprotsessi, geenide poolt juhitavat protsessi, geeni-info ja neurobioloogiliste protsesside interaktsiooninähtust? Teadvus kui voog (William James, Henri Bergson, Jason Brown).

  5. jaanaru
    august 17, 2010, 4:24 p.l.

    Annika – aitäh hea viite ja huvitava lookese eest. Senise põhjal võib järeldada, et Sa oled inimene, kes loeb teadvuse kohta, teab nii mõndagi, käib San Franciscos huvitavatel kohtumistel ja arutab ka seal teadvuse üle. kuna eestlaste hulgas selliseid inimesi nii palju ei olegi ja neil, kes on, oleks ehk mõttekas kokku hoida, siis oleks väga tore, kui Sa leiaksid hetk aega, et end mulle lühidalt tutvustada – jaan punkt aru @gmail.com !

  6. Jaan
    august 17, 2010, 4:33 p.l.

    ökuli kommentaarile võib lisada, et Tononi teooria ütleb ka, et teadvus on midagi graduaalset (järk-järgulist); teadvuse mõõduks on FII ja see saab olla suurem või väiksem – seega kui iPodil on väiksem fii kui iPodi omanikul, siis on tal ka vähem teadvust. aga tegu on taaskord muidugi teoreetilise spekulatsiooniga härra Tononi poolt.

  7. jaanaru
    august 17, 2010, 8:21 p.l.

    “kuna Harvardis pole teadvus korraliku teadlase teema” – hea lause, mis väljendab seda, et teadvuse teaduslik uurimine on isegi tänapäeval veel siin-seal põlu all … või siis on teadvuseteadus arenenud nii kiiresti, et füüsikaprofessor on oma mõõdupuudega “korraliku teadlase kohta” ajast maha jäänud? Harvardis töötab muidu üks tuntuimaid “vaba tahte illusiooni uurijaid” – Daniel Wegner ( http://www.wjh.harvard.edu/~wegner/ ). Maailma nr 2 ülikoolis – Cambridge’is – ka pole nagu päris teadvuseteaduse laborit, aga Adrian Owen uurib teadvusseisundi olemasolu või puudumist vegetatiivses seisundis olevatel patsientidel ( http://web.me.com/adrian.owen/site/Home.html ). Samas tema kodulehelt võib lugeda, et ta nüüd pagendatakse suure raha eest Kanadasse – kas see on jällegi märk sellest, et suured ülikoolid “vastikuid teadvuseteadlasi” enda hulka ei soovi?🙂

  8. MargusM
    august 21, 2010, 10:56 e.l.

    ” Kas üldse mõnel tehislikul masinal võib olla teadvus? Mõnel masinal ju kahtlemata saab olla teadvus, sest aju ise on ka üks masin … masin, millel on teadvus.”
    .
    Elektromagnetilise teadvuse oletuse CEMI kohaselt on aju masin ja see moodustab automaatselt toimiva ebateadvuse (alateadvuse), mis suudab tegeleda mitme toiminguga korraga. Teadvus asub aga elektri (elektromagnet) väljas, saab teavet ja juhib alateadvust ehk aju ning tegeleb korraga ühe toiminguga.
    .
    See tähendab et tänapäevased masinad sarnanevad rohkem alateadvusele kui teadvusele.

  9. Riho
    august 21, 2010, 1:17 p.l.

    kas tänapäevaste masinate tööga ei kaasne elektromagnetvälju?? kui kaasneb, siis peaks ju neil selle idee kohaselt olema teadvus?!

  10. MargusM
    august 23, 2010, 11:29 e.l.

    Riho küsimusele on ka CEMI koostamisel vastus pakutud:
    http://www.surrey.ac.uk/qe/pdfs/mcfadden_JCS2002b.pdf
    .
    Artificially generated EM fields, such as the EM fields that communicate radio and TV signals, are only capable of communicating the information encoded and transmitted within their fields. Consider constructing a supercomputer with conventional electronic architecture but with the complexity of the human brain and capable of communicating. Most AI researchers claim that consciousness would spontaneously emerge in such a system. I would argue instead that any AI based on digital circuitry will lack consciousness since it will lack the influence of a field capable of encoding whole concepts.
    .
    http://www.surrey.ac.uk/qe/pdfs/cemi_theory_paper.pdf
    .
    In the cemi field theory, the phenomenon we call ‘free will’ is our subjective experience of the influence of the cemi field on motor neurones. This influence contrasts with our unconscious (or unwilled) actions that lack that influence. In the cemi field theory, we are not simply automatons that happen to be aware of our actions. All of the robot’s actions would be unconscious — it would be an automaton without a conscious ‘will’. Since, in the cemi field theory, a conscious being is aware of the information contained within the cemi field, qualia — the subjective feel of particular mind states — must correspond to particular configurations of the cemi field. A robotic brain could therefore be constructed that is functionally equivalent to a human brain that would experience subjective qualia, if it incorporated a cemi field.

  11. Riho
    august 23, 2010, 2:38 p.l.

    Aitüma!

  12. august 23, 2010, 3:55 p.l.

    Lihtsama loogika järgi minnes peaks sellisel masinal jääma mingi salvestus sensoorselt tajutust. Mälu olemasolul peaks see suutma taastajuma kogetuga varasemalt kogetut. Tahte lisamisel võiks see masin püüelda sisseprogrammeeritult “meeldiva” poole ja vältida negatiivseid tajusid tekitavat. Seejuures otsustades paljusid ligitõmbavaid ja eemaletõukavaid käitumisvõimalusi omavahel võrreldes ning oluliseima najal tegutsedes.

    Ei tea elektroonikat, mis nii käituks, aga kui digikaamera mäletaks kuidas salvestatud stseenid üksteise suhtes ruumiliselt asuvad koos oodatavate helide jms. siis peaks see olema midagi teadvusel masina suunas.

  13. Jüri
    august 25, 2010, 12:37 e.l.

    Minuteada teadvus bioloogilises mõistes algab inimahvist ,kes ainukesena loomadest
    tunneb ennast peeglis ära. Paljud teised imetajad tunnevad iseennast ja teisi lõhna abil ,
    kuid inimesel selline teadvus puudub täielikult.Iphone tunneb ka paljusid asju ära
    peale iseenda ,

  14. Jaan
    august 25, 2010, 2:29 p.l.

    Gallupi peeglitesti on tõepoolest välja pakutud kui “eneseteadvuse testi”, sellegi poolest kaks täpsustust: 1. kui loomal pole eneseteadvust, siis see ei tähenda, et tal pole teadvust (primaarset ehk fenomenilist teadvust ; 2. pole selge, kas peeglitest tõepoolest mõõdab eneseteadvust ja kui hästi ta seda teeb (kuidas näiteks kalade puhul teha adekvaatset värvilaikudega peeglitesti? näiteks delfiine peetakse “teadvusel loomade kandidaatideks”, kuid nad ei saa katsuda värvilaike oma otsmikul)

  15. jaanaru
    september 30, 2010, 7:36 p.l.

    siia teemasse sobib uudiskommentaar tänasest ajakirja Science numbrist: http://sciencemag.org/cgi/content/summary/330/6000/30-b

  16. Riho
    oktoober 2, 2010, 9:50 e.l.

    postituse ja kommentaaridega haakub uus osa sarjast the Big Bang Theory: http://www.megavideo.com/?d=IYESRELS (kui maha võetakse, siis tegu on neljanda hooaja teise osaga, kus Sheldoni põhihuvi on oma teadvuse transformeerimine surematusse masinkehasse)

  17. jaanaru
    november 25, 2010, 4:30 p.l.

    Jaan Tallinna artikkel “Tuleb mõelda, kuidas tark arvuti seinast välja tõmmata” EPLis – http://www.epl.ee/artikkel/587673 (aitäh Margusele viite eest)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s