Esileht > ajuteadus, tähelepanu ja teadvus > Tähelepanu taskulamp vilgub!

Tähelepanu taskulamp vilgub!

Tähelepanu aitab valikuliselt töödelda mingi ruumipiirkonna või objektiga seonduvat informatsiooni ja on seega tähtis fooritule muutuse märkamiseks liikluses, sõbra leidmiseks puupüsti täis baaris, õppejõu jälgimiseks loengusaalis jne. Tähelepanu hoidmine mingil objektil või ruumipiirkonnal (näiteks fooritule jälgimisel) tundub olev pidev protsess, kuid uuemad teadmised ajuteadusest näitavad, et tegelikult töötab tähelepanu ehk hoopis rütmiliselt. Kuna tähelepanu on tihti võrreldud taskulambiga, mis heidab pimedal pööningul valgust valikuliselt ühte ruumipiirkonda, siis võiks rütmiliselt töötavat tähelepanu ette kujutada nagu taskulampi, mille valgus muutub vahel eredamaks, vahel tuhmimaks.

Niko Busch ja Rufin VanRullen tegid kavala katse (Busch & VanRullen, in press). Katseisikute ülesandeks oli märgata, kas arvutimonitoril esitati õhkõrn eesmärkobjekt või mitte. Eesmärkobjekt esitati 6ks millisekundiks kas paremal või vasakul pool fiksatsioonipunkti (millel katseisikud kogu aeg oma pilgu hoidsid). Enne eesmärkobjekti ilmumist esitati fiksatsioonipunktis noolekesest eelosundaja, mis ütles katseisikule, kummale poole nad oma tähelepanu suunama peaksid. Tegelikult esitati eesmärkobjekte aga ka sellel poolel, kuhu katseisikute tähelepanu polnud suunatud, seega sai võrrelda, kas ühele poole suunatud tähelepanu aitab paremini märgata just sellel poolel esitatud eesmärkobjekte. Muidugi leidsidki nad, et sellel poolel, kuhu oli suunatud katseisikute tähelepanu, olid katseisikud eesmärkobjektide märkamises paremad.

Kuid seda me juba tähelepanu kohta teame – tähelepanu võimendab valikuliselt neid signaale, millele me tähelepanu pöörame. Uued teadmised tulid siis, kui autorid kombineerisid oma katset EEG‘ga ja analüüsisid EEG-võngete faasi. Selgus, et 7 hertsise võnke faas umbes 200 ms enne eesmärkobjekti esitamist määras, kas eesmärkobjekti märgati või ei. Sarnast tulemust on autorid juba varem näidanud – see, kas katseisikud teadvustavad õrna eesmärkobjekti või ei sõltub 7 korda sekundis võnkuvast ajuprotsessist (Busch jt., 2009). Kuna uus katse võimaldas uurida seda efekti eraldi tähelepanuga ja tähelepanuta ruumipiirkondades, siis võimaldas uus katse küsida, kas see efekt on seotud tähelepanuga. Just seda leitigi: 7 korda sekundis võnkuva protsessi faas määras eesmärkobjekti märkamist ainult sellel poolel, kuhu oli suunatud tähelepanu.

Mida see tähendab? Need tulemused näitavad, et kui tähelepanu on suunatud mingile objektile või ruumipiirkonnale, siis on sealne tähelepanu tegelikult perioodiline – tähelepanu taskulamp justkui vilguks umbes iga 140 millisekundi järel. Seega on tähelepanu suunamise ja mingil ruumipiirkonnal hoidmise aluseks rütmilised ajuprotsessid.

viited:
Busch, N. Jt (2009). The phase of ongoing EEG oscillations predicts visual perception. Journal of Neuroscience, 29, 7869-7876.
Busch, N. Ja VanRullen, R. (in press). Spontaneous EEG oscillations reveal periodic sampling of visual attention. Proceedings of the National Academy of Science USA.

  1. endelpoder
    september 1, 2010, 4:09 p.l.

    Paistab, et see faas maaras ysna vahe (maks ja min erinevus umbes 10%). Ei tea, kas seda saab paris vilkumiseks nimetada.

  2. ökul
    september 1, 2010, 4:40 p.l.

    … nimetame kiireks kõikumiseks🙂.

  3. jaanaru
    september 1, 2010, 5:35 p.l.

    Endel, näiliselt on Su kommentaar õige, aga arvesse tuleb võtta, et see kõik põhineb üksiktrialitel tehtaval EEG analüüsil, mis on väga mürarohke – on hämmastav, et nad üldse leiavad mingeidki faasiefekte, sest lisaks sellele ühele protsessile, mille faas teadvustamist otsustab, on signaali ja analüüsi segamas mitmed muud ajus toimuvad protsessid. St kui ajus töötaks ainult see protsess, mille faas selles töös need 10 protsenti määrab, siis võiksid nad teadvustamist / mitteteadvustamist ehk ennustada pea 100% täpsusega.

  4. Jaan
    september 2, 2010, 1:15 p.l.

    muuhulgas tähendab see tulemus ka seda, et nende 2009. aasta J Neuro töös leitud 7 hertsise võnke faas oli samuti tähelepanu efekt (ja mitte visuaalses korteksis toimuvate spontaansete erutusprotsesside tulemus nagu tollases artiklis väidetud).

  5. ökul
    september 2, 2010, 7:04 p.l.

    Jaani viimase kahe kommentaari puhul on nad arvamusena küllaltki tõenäoliselt õiged või usutavad. Rangelt loogiliselt aga mitte vaieldmatud. Ei saa järeldada, et muude protsesside segava mõju puudumisel oleks 100% teeta-faasi efekt tagatud. See efekt ise on tõenäoliselt ka tõenäosuslik hoopis madalamal tasemel. Samuti ei saa järeldada, et varasemas 2009. a. töös on tegemist kindlasti tähelepanu mõjuga, sest juhtumisi võib tähelepanu töötada reaalajas samas rütmis mõne muu protsessiga (nt sellesama aktivatsiooniprotsessiga).

  6. jaanaru
    september 2, 2010, 7:57 p.l.

    jah, see J Neuro töö kommentaar oli tõepoolest liiga “nii ongi” – tegu on selgelt pigem arvamusega, mis on hästi põhjendatud – efekt on samal ajal, samal sagedusel, sama topograafiaga ja katseisikute tähelepanu J Neuro töös oli suunatud piirkonnale, kus esitati eesmärkobjekt.

  7. endelpoder
    september 4, 2010, 11:13 e.l.

    Voiks olla moni mudel voi muu asi, mille abil saaks hinnata tegelikku efekti (kui keegi teab, mis see “tegelik” on).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s