Esileht > ajuteadus, viited > Kui Nukumeister kõditab iseennast, siis …

Kui Nukumeister kõditab iseennast, siis …

… tal ei ole naljakas: miks ei ole võimalik iseennast kõditada? Miks tülid tihti võimenduvad, miks üldse on tarvis aju? Annan nädalavahetuseks ühe toreda videoloengu nendele, kes oma vabadel päevadel natuke mõelda ja silmaringi avardada tahavad. 2005. aastal sai Inglismaa Royal Society poolt antava Francis Cricki auhinna Cambridge’i Ülikooli professor Daniel Wolpert, kes on viimase 15 aasta jooksul tohutult palju lisanud meie teadmistesse selle kohta, kuidas Nukumeister töötab – kuidas aju kontrollib liikumist. Tema Francis Cricki loengut Royal Society vastaval üritusel hindan ma ise väga kõrgelt ja seetõttu soovitan seda muidugi vaadata ka kõigil teistel. Kes videot vaadata ei viitsi, aga siiski teada tahab, miks me iseennast kõditada ei saa, võib Wolperti ja kolleegide lühikest ülevaadet selle probleemi kohta lugeda siit.

Rubriigid:ajuteadus, viited
  1. Riho
    september 5, 2010, 7:53 p.l.

    tänan, see oli päris hea vaheldus sellele taju-teadusele, mille kohta siit blogist tavaliselt lugeda saab … samas eks taju on mängus küll, aga huvitav on näha, kuidas taju sõltub sellest, mida inimene parajasti teeb … nagu näiteks kõditamise puhul

  2. Tonu
    september 20, 2010, 4:35 p.l.

    Tänud. See Wolperti töö intrigeerib mõtlema selles suunas, et evolutsiooniliselt võis ju sellise kasuliku eristuse (organismi enda tegude tagajärjed ja keskkonnast tulenevate mõjutuste eristamise vajadus) kaudu tekkidagi esimese isiku perspektiiv ja minateadvus. Kuni see eristus pole piisavalt arenenud on elusasi loodusega üks. Ehk on olemas midagi teaduslikku selle kohta?

  3. jaanaru
    september 20, 2010, 8:30 p.l.

    tere, Tonu. väga tore mõte – olen ise ka täpselt sellise teooria pooldaja. arutasin seda näiteks siin – https://teadvus.wordpress.com/2009/05/08/vaba-tahte-tekkemehhanismid-ajus/ . Sellist eneseteadvuse teooriat pooldab näiteks tuntud kolumbia neuroteadlane Rodolfo Llinas – “We know this centralization of prediction as the abstraction we call the “self””. Võib näiteks lugeda tema raamatut “I of the Vortex: from neurons to self”

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s