Esileht > ajuteadus, viited > Kui Nukumeister kõditab iseennast, siis …

Kui Nukumeister kõditab iseennast, siis …

… tal ei ole naljakas: miks ei ole võimalik iseennast kõditada? Miks tülid tihti võimenduvad, miks üldse on tarvis aju? Annan nädalavahetuseks ühe toreda videoloengu nendele, kes oma vabadel päevadel natuke mõelda ja silmaringi avardada tahavad. 2005. aastal sai Inglismaa Royal Society poolt antava Francis Cricki auhinna Cambridge’i Ülikooli professor Daniel Wolpert, kes on viimase 15 aasta jooksul tohutult palju lisanud meie teadmistesse selle kohta, kuidas Nukumeister töötab – kuidas aju kontrollib liikumist. Tema Francis Cricki loengut Royal Society vastaval üritusel hindan ma ise väga kõrgelt ja seetõttu soovitan seda muidugi vaadata ka kõigil teistel. Kes videot vaadata ei viitsi, aga siiski teada tahab, miks me iseennast kõditada ei saa, võib Wolperti ja kolleegide lühikest ülevaadet selle probleemi kohta lugeda siit.

Advertisements
Rubriigid:ajuteadus, viited
  1. Riho
    september 5, 2010, 7:53 p.l.

    tänan, see oli päris hea vaheldus sellele taju-teadusele, mille kohta siit blogist tavaliselt lugeda saab … samas eks taju on mängus küll, aga huvitav on näha, kuidas taju sõltub sellest, mida inimene parajasti teeb … nagu näiteks kõditamise puhul

  2. Tonu
    september 20, 2010, 4:35 p.l.

    Tänud. See Wolperti töö intrigeerib mõtlema selles suunas, et evolutsiooniliselt võis ju sellise kasuliku eristuse (organismi enda tegude tagajärjed ja keskkonnast tulenevate mõjutuste eristamise vajadus) kaudu tekkidagi esimese isiku perspektiiv ja minateadvus. Kuni see eristus pole piisavalt arenenud on elusasi loodusega üks. Ehk on olemas midagi teaduslikku selle kohta?

  3. jaanaru
    september 20, 2010, 8:30 p.l.

    tere, Tonu. väga tore mõte – olen ise ka täpselt sellise teooria pooldaja. arutasin seda näiteks siin – https://teadvus.wordpress.com/2009/05/08/vaba-tahte-tekkemehhanismid-ajus/ . Sellist eneseteadvuse teooriat pooldab näiteks tuntud kolumbia neuroteadlane Rodolfo Llinas – “We know this centralization of prediction as the abstraction we call the “self””. Võib näiteks lugeda tema raamatut “I of the Vortex: from neurons to self”

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s