Esileht > huvitavad küsimused, inimlikud postitused > Teaduse trikid turuplatsil – parima valiku illusioon

Teaduse trikid turuplatsil – parima valiku illusioon

Kui Sulle maitseks üks kook selgelt paremini kui teine kook, siis Sa ju paneksid tähele, kui Sulle selle „maitsva“ koogi pähe vähemmaitsvamat antakse? Ootamatul kombel selgub hiljutistest teadustulemustest, et vastus on suure tõenäosusega „EI paneks“.

Lars Halli, Petter Johanssoni ja kolleegide eksperiment viidi läbi ostukeskuses, kus katseisikuteks olid tavainimesed, kes esialgu ei teadnudki, et nad katses osalevad. Neilt küsiti, kas nad sooviksid osaleda ostukeskuse „kvaliteedikontrollis“, et hinnata erinevaid moose ja teesorte. Kui inimene nõustus, siis esitati talle teineteise kõrval kaks sarnast anumat, mis olid erinevat värvi ning mille kohta öeldi, et nad sisaldavad kahte erinevat moosi. Teises tingimuses esitati proovijale sarnasel kombel kaks erinevat teesorti. Proovija ülesandeks oli kas mõlemat moosi maitsta või mõlemat teesorti nuusutada, neid hinnata ja öelda, kumb moos või kumb tee talle isiklikult rohkem meeldis. Seejärel pakuti katseisikule järelproovimiseks lusikatäis moosi või ninatäis teelõhna anumast, mis sisaldas talle rohkem meeldinud moosi või teed. Pärast järelproovimist paluti proovijal põhjendada, miks talle meeldis just see moos või tee.

Nii tundus see kõik proovijale. Tegelikult olid katse läbiviijad aga võrukaelad – kui naiivne katseisik teist korda „oma lemmikut“ proovis, anti talle tegelikult just seda teist moosi või teed, mis talle vähem meeldis! Allolev pilt selgitab katsetajate kavalat petuskeemi – maitsmise hetkel, kui katseisiku tähelepanu oli mujal, keeras katse läbiviija purgi rahumeelselt teistpidi. Mõlemal purgil oli keskel vahesein ja mõlemad purgid sisaldasid tegelikult mõlemat moosi või teed, ühte ühel pool vaheseina ja teist teisel pool. Seega oli ümberpööramise tulemuseks see, et kui katseisikule meeldis alguses rohkem vasakpoolse anuma sisu, siis sai ta järelproovimisel sealt selle moosi või tee, mis esialgu oli parempoolses anumas.

Joonis: Selgitus anumate abil läbi viidud pettusele: A – katseisik proovib esimest moosi ; B – katse läbiviija kinnitab purgikaane tagasi ja selle liigutuse varjus keerab purgi lauale teistpidi ; C – katseisik proovib teist moosi ; D – katse läbiviija toimib teise purgiga samamoodi ; E – katseisik näitab, kumb moos talle rohkem maitses ; F – katseisik proovib valitud moosi teist korda, kuid kuna anumad on mõlemad ümberpööratud, saab ta järelproovimisel tegelikult selle moosi, mis talle vähem meeldis.

Kas Sina paneksid seda vahetust tähele? 180. katseisikust vaid umbes 15% märkas koheselt, et midagi on mäda – ainult umbes iga kuues katseisik taipas vahetult pärast teist proovimist, et on toimunud vahetus. Ja isegi siis, kui ühe moosi maitse oli „kaneeliõun“ ja teise oma „greipfruut“ või ühe tee lõhn „koirohuline“ ja teise oma „mango“, toimus vahetu muutuse märkamine vaid 20% juhtudest. Suurem osa katseisikutest põhjendas järelproovimisel rahumeelselt oma valikut, ehkki talle pakuti moosi või teed, mis talle esialgu vähem meeldis. See on küllaltki hämmastav.

Seejärel selgitati katseisikule, et tegu on katsega ja näidati, kuidas neid haneks tõmmati. Nüüd, pärast katse selgitamist, päriti katseisikult veelkord, kas ta ehk märkas mingit muutust. Lisaks uuriti pärast videolindi abil katseisiku käitumist, et leida viiteid muutuse tuvastamise kohta, mida katseisik ise verbaalselt ei edastanud. Kõigi nende meetodite peale kokku oli „mingisugusel moel tuvastatud muutuse märkajaid“ nende ülalpool mainitud väga erinevate mooside ja teesortide puhul pea 50%. Kuid see tähendab ikkagi, et pooled katseisikud ei pannud muutust tähele mitte mingil moel. Ja otse loomulikult olid need protsendid palju madalamad kui maitsed või lõhnad olid sarnasemad – näiteks mustsõstramoosi ja mustikamoosi vahetuse puhul oli ka „mingisugusel moel tuvastatud muutuse märkajaid“ kokku vaid 20%. (Neid, kes koheselt taipasid, et see pole ikka endine hea mustikamoos, oli vaid 10%!)

Kõigi kolme erineva maitsepaari ja kolme erineva lõhnapaari peale kokku oli „mingisugusel moel tuvastatud muutuse märkajaid“ umbes kolmandik. Seega kaks kolmandikku katseisikutest (120 inimest) ei pannud tähele mingit muutust, ehkki see moos või see tee, mis talle rohkem meeldis, oli järelproovimiseks vahetatud selle moosi või selle tee vastu, mis talle vähem meeldis.

Ehk ei suutnud katseisikud maitseid ja lõhnu lihtsalt eristada? Katse läbiviijad olid kavalal kombel palunud vahetult pärast proovimist ja enne katse selgitamist katseisikutel ka hinnata, kui lihtne või raske katseisikute arvates neid lõhnu või maitseid eristada oli. 10-punkti skaalal raskest lihtsani hindasid katseisikud nii teesorte kui ka moose kergesti eristatavateks (keskmised vastavalt 8.0 ja 7.3). Seega, igapäevastes tingimustes, kus valida on kahe hästi eristatava maitse või lõhna vahel, ei saa inimesed aru, kui neile antakse nende lemmiku asemel vähem meeldinud moos või tee.

Kumb kook Sulle tegelikult ikkagi rohkem meeldis?

Allikas:

Hall, L. jt. (2010). Magic at the marketplace: Choice blindness for the taste of jam and the smell of tea. Cognition, 117, 54-61.

  1. Riho
    september 9, 2010, 7:39 e.l.

    eino see on küll uskumatu … sõna otseses mõttes … kui siit blogist seda ei loeks, siis ei usuks!!

  2. jaanaru
    september 9, 2010, 11:53 e.l.

    jah, ma nõustun – oleksin ka ise väga skeptiline, kui ma ei teaks teisi sarnaseid fenomene (näiteks muutusepimedus ja tähelepanematusepimedus – https://teadvus.wordpress.com/2008/11/14/nagemise-suur-illusioon/ )
    .
    lisaks on Petter Johansson ja kolleegid sarnast fenomeni ka varem näidanud, teistsuguste katsematerjalidega, kus katseisik peab valima atraktiivsema näopildi ja siis valikut põhjendama, kuid (nagu juba arvasite) talle antakse põhjendamiseks see näopilt, mida ta esialgu vähematraktiivseks pidas – http://www.lucs.lu.se/Petter.Johansson/papers/Johansson_et_al-2005-Failure_to_detect_mismatches.pdf

  3. Tavaline Inimene
    september 9, 2010, 12:10 p.l.

    Sellised faktid kinnitavad, et inimeste hinnanguid asjade kohta tuleb ikka väga suure skepsisega võtta. Ehk kui keegi mingit toodet kiidab laidab, saad teda uskudes poolega kindlasti petta.
    Ja siit edasi arutledes tekib kuri kahtlus, et inimestel ei saagi vaba tahet olla, sest meil puuduvad selleks vajalikud eeldused. Kui me ei suuda moosigi valides eristada, kuidas siis peaks palju keerulisemad “kaalutletud” otsused sündima.

  4. Jaan
    september 10, 2010, 9:11 e.l.

    tuntud tajuteadlane Daniel Simons kommenteerib kirjeldatud teadustööd siin – http://theinvisiblegorilla.com/blog/2010/08/02/do-you-know-what-you-like/ ;
    kes ise artiklit lugeda tahab, leiab selle pdfi siit – http://www.lucs.lu.se/Petter.Johansson/papers/Hall_et_al-2010-Magic_at_the_Marketplace.pdf

  5. Riho
    september 12, 2010, 8:30 p.l.

    leidsin ka wired science alt selle sama eksperimendi lühikokkuvõtte ja kommentaari http://www.wired.com/wiredscience/2010/08/choice-blindness/

  6. Rein
    september 17, 2010, 6:02 p.l.

    ohhoo, see on t6esti huvitav t88! avardab vähemalt minu maailmapilti otsustamisest ja otsuste kvaliteedist. näitan kohe naisele ka🙂

  7. jaanaru
    september 20, 2010, 8:33 p.l.

    suhtlesin ühe autoriga ja selgus oluline seik, mida ajakirjaversioonist lihtne välja lugeda pole: järelproovimisel põhjendasid katseisikud oma valikut tõepoolest vahetatud vastikuma alternatiivi kasuks – nad põhjendasid sõnaselgelt, miks neile meeldib just see moos või tee, mis neile esialgu tegelikult vähem meeldis. seega nad ei pannud mitte ainult vahetust tähele, vaid nad tõepoolest justkui muutsid ka oma eelistust.
    .
    ja video: http://www.youtube.com/watch?v=58Lrzn7P0h8

  8. Riho
    september 25, 2010, 2:44 p.l.

    tänud edasiste viidete eest … endiselt uskumatu, aga see kõik näitab taaskord lihtsalt seda, et teadvus on lahe … saab veenvalt näidata asju, mida inimesed muidu ei usuks

  9. Margus
    oktoober 1, 2010, 8:50 e.l.

    see on ikka hea nali küll🙂 tavaliselt mõtleme teadlastest kui mingitest tõsistest valge kitliga onudest, aga antud juhul võiks neid ju suisa võrukaeladeks nimetada. väga muhe.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s