Esileht > aju ja teadvus, teadvuse teooriad > Uus ajakiri, uued mõtted?

Uus ajakiri, uued mõtted?

On tore teatada, et Taylor & Francis pakuvad meile uut ajakirja mitte väga originaalse tiitliga – Cognitive Neuroscience. Nüüdseks on väljas juba esimese aastakäigu kolmas number, mis on pühendatud meie jaoks huvitavale teemale – teadvuse kognitiivsele neuroteadusele.

Sellest numbrist leiab muuhulgas artikli Hakwan Lau grupilt, kes näitavad, et transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) prefrontaalsesse korteksisse mõjutab visuaalset teadvuselamust, kuid mitte õigete-valede vastuste osakaalu. See lisab tõendusmaterjali väitele, et teadvuselamus on mõjutatav kõrgemate (metakognitiivsete) töötlusprotsesside poolt. Autorid ise interpreteerivad seda muidugi rangemalt: teadvuselamus tekibki, kui mingid kõrgemad ajuprotsessid loevad välja ja tõlgendavad aktiivsust visuaalses korteksis. Igal juhul on tulemus, et TMS prefrontaalsesse korteksisse mõjutab selektiivselt just teadvustamist, väga intrigeeriv ja sobib hiljutiste tulemustega Stanislas Dehaene grupilt.

Lisaks on sellest ajakirjanumbrist leitav ka artikkel Massiminilt, Tononilt ja kolleegidelt, kes uurivad, kuidas TMS mõjutab EEG abil mõõdetavat ajuaktiivsust REM-unes. Nende tulemuste põhjal tundub, et REM-unes tekitatavad EEG-aktiivsusmustrid on väga sarnased ärkveloleku-seisundis mõõdetavatele. Kuna REM-uni on seotud unenägudega, mis on ju ka omamoodi teadvuselamused, siis pole see tulemus eriti üllatav. See, et NREM-unes, kus teadvus puudub, on EEG-vastused TMSile palju lühiaegsemad ja lokaalsemad, viitab sellele, et NREMiga seotud pidurdusseisundid takistavad aktiivsusmustrite arengut ja integratsiooni. Ehk on siin võti teadvusseisundi mõistmiseks. Igal juhul sobivad need tulemused taas Tononi informatsiooni-integratsiooni teooriaga.

Ajakiri kasutab ka „diskussiooniartikkel ja selle kommentaarid“ formaati, kus mitmed oma ala spetsialistid kommenteerivad kellegi poolt esitatud mõttekäike. Teadvusega seotud erinumbris on uurimise all Victor Lamme artikkel, milles ta julgelt esitab oma teadvuseteooriat, kus teadvus tekib kortikaalse tagasisidestuse tulemusel. Lamme arvates võib eristada kahte tüüpi ajuprotsesse, mis tekivad stiimuli töötlemisel: esiteks tekitab võrkkestalt tulev sisend niiöelda feedforward aktiivsuslaine, mis liigub esimestest visuaalsetest piirkondadest hilisemateni ; teiseks kaasneb selle feedforward aktiivsuslainega aga tagasisidestus – kõrgemad visuaalsed piirkonnad saadavad informatsiooni tagasi madalamatele. Lamme arvates on palju tõendusmaterjali selle kohta, et feedforward aktiivsuslaine on teadvuseväline ja et teadvuselamus tekib siis, kui informatsioon saab kõrgematelt ajukeskustelt madalamatele tagasisidestatud. Nagu lugeda võib, siis paljud kommenteerijad Lammega ei nõustu. Tundub, et on piisavalt tõendusmaterjali viitamaks, et tagasisidestatud aktiivsus ei saa olla teadvuse jaoks piisav tingimus, sest seda võib leida ka teadvuseta ajus. Muuhulgas leiame kommentaaride alt ka põhjanaabrite Koivisto ja Revonsou arvamuse, kus nad taaskord toonitavad, et nende leitud ERP-komponent – VAN – on arvatavasti fenomenaalse teadvuse korrelaat. Nagu me varem kirjutanud oleme, tundub see väide olevat liialdatud.

Head lugemist!

  1. annika
    september 15, 2010, 8:45 p.l.

    Massimini artikli kommentaariks: sellest tööst tuleb välja lisaks sarnasusele ka REM-i ja ärkveloleku aktivatsiooni vahe: nimelt REM-une ajal vaibub aktivatsioon umbes 150 ms-ks, ärkveloleku puhul on laialdane aktivatsioon leitav veel 300 ms paiku, erinevused olid ka aktivatsiooni leviku ulatuses. pigem tundub, et REM une ajal on aktiivsusmuster kõige sarasem 1. unefaasiga.
    kui nende tulemuste põhjal keegi arvutaks välja Casali, Massimini jt. poolt hiljuti välja pakutud indeksid SCD ja SCS-i kortikaalse integratsiooni , siis tulemused võiks vist tulla kuskile NREM-i ja ärkveloleku vahepeale.

  2. Jaan
    september 16, 2010, 5:57 e.l.

    … olen kindel, et Casali, Massimini jt selle peagi ise ära teevadki! Eestis on küll olemas vajalik tehnoloogia ja isegi osati vajalikud andmed, aga Casali jt meetodite rakendamine jääb hetkel veel saavutamata.

  3. annika
    september 16, 2010, 4:13 p.l.

    mu eelnevas kommentaaris on näpukas, peab olema: “/…/ kortikaalse integratsiooni mõõtmiseks/…/”

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s