Esileht > ajuteadus, viited > Tõhusad vibratsioonid

Tõhusad vibratsioonid

Aju on tohutult keeruline süsteem, mille tööprintsiipe ei tea isegi meie maailma suurimad geeniused, nii et kui keegi esitab teile lihtsaid väiteid selle kohta, kuidas aju töötab, siis olge väga kahtlevad ja valvsad. Näiteks on populaarne idee, et aju mingitmoodi vibreerib ja selle vibratsiooni tulemusena mõjutab seda, mis meie ümber sünnib. Kõik sellised ideed on naiivsed, sest ajus on tohutult palju väga mitmesuguseid rütme väga mitmetel skaaladel, millel on erinevad mehhanismid ja erinevad funktsioonid (mida me kõiki veel ei mõista ja ei tunne). Üksikneuronid on võnkuvate membraanipotentsiaalidega, neuronipopulatsioonide koguaktiivsusest võib mõõta rütmilisust, rütmilisust leiab ka makroskaalal nagu EEG. Rütmid on seotud aju tööga kõikjal ja kõiges, muuhulgas on nad seotud tähelepanuga, mäluga ja teadvusega.

Ajukoores toimuvate ja toimivate rütmide keerukusest on kena ülevaate kirjutanud Xiao Jing Wang. Soovitan seda sirvida kõigil, kes tahaksid mõista, kui keerulised ajus toimuvad rütmilised protsessid tegelikult on ja milliste uurimisküsimuste kallal teadlased tegelikult töötavad. Tegu on väga põhjaliku ülevaatega, millel on üle tuhande (!) viite teistele teadustöödele. Seega annab see ülevaade mõista, et teadlased on viimaste aastakümnete jooksul väga palju ressursse investeerinud rütmide uurimisse ja et kahe viimase aastakümnega on arusaamad ajuteaduses tohutult muutnud: tänapäeval on vähe teadlasi, kes ütleksid, et rütmid mängivad ajus kõrvalist rolli.

Muuhulgas saab siit ülevaatest kinnitust ideedele, et gamma-rütm väljendab (ajukoores) eelkõige lokaalset töötlust, samas kui beta-rütm on rohkem seotud tagasisidestatud töötluse ja erinevate piirkondade vahelise kommunikatsiooniga. Selle väite kohta vaata seda pilti Wangi ülevaates.

ülevaade on vabalt kättesaadav kõigile!
html – http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2923921
pdf – http://wanglab.med.yale.edu/pdf_pub/wang.physiolrev2010.pdf

Rubriigid:ajuteadus, viited
  1. nodsu
    oktoober 4, 2010, 10:08 p.l.

    Aga Jeff Hawkins teab ju täpselt, kuidas aju töötab. Ja keerulist pole seal midagi. Ja mingit võnkumist pole üldse vaja.

  2. jaanaru
    oktoober 5, 2010, 8:58 e.l.

    väga kena sarkasm! Jeff Hawkins pakub oma raamatus välja niiöelda raamistiku selle kohta, kuidas me ajust mõelda võiksime. ka talle endale on selge, et ta ei tea täpseid detaile ja et mitmed asjad toimivad teistmoodi, kui ta seal välja pakkunud on. muuseas, lk 153 kirjutab ta “(It is unlikely that these cells stay constantly active. They probably fire synchronously in something like a rhythm)”. Olen kindel, et raamatu järgmine versioon sisaldab juba mõneti rohkem rütmide kohta.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s