Esileht > ajuteadus, viited > fantastiliselt funktsionaalsed faasimustrid

fantastiliselt funktsionaalsed faasimustrid

Aasta lõpp on olnud süsteemide ajuteaduses küllaltki põnev. Mitmed hiljutised artiklid on näidanud eelkõige aju rütmiliste protsesside keerukust ja avardanud meie mõtlemisviisi sellest, kuidas rütmiline töötlus ajus toimub ja mida see tähendab. Põhiline idee seisneb selles, et dünaamiline koordinatsioon ajus toimub just erinevate rütmide abil. Kindlasti on mängus ka mitte-rütmilised mehhanismid, kuid viimastel aastatel on leitud lausa hämmastavaid toetusmaterjale rütmilise koordinatsiooni idee kasuks. Ühte kõige tähtsamat nendest teadustöödest näitas, et kolme omavahel suhtleva neuronipopulatsiooni vahel saab suhtlust seadistada rütmide abil.

Eelmine nädal ilmus veel üks teadustöö, mida minu juhendaja loeb meie valdkonna selle aasta kõige olulisemaks tööks. Ryan T Canolty ja kolleegid näitasid, et mingi kindla neuroni laenglemine on mõjutatud mitmetest teistest ajupiirkondadest mõõdetud rütmilise aktiivsuse faasimustrite poolt. See lause oli ilmselt mõistetamatu, seega proovin selgitada. Autorid mõõtsid üksikneuroni laenglemist. Samuti oli neil andmeid mitmete teiste ajupiirkondade väljapotentsiaalide (LFP) kohta. Keerulise (ja innovatiivse) analüüsimeetodi abil näitasid nad, et nad suudavad vastava üksikneuroni laenglemist ennustada, vaadates ainult teiste ajupiirkondade LFP rütmide faaside mustri peale. Näiteks võis mingi neuron laengleda pigem siis, kui ühes kauges piirkonnas oli LFP rütmi A faas 30 kraadi, teises kauges piirkonnas oli rütmi B faas 90 kraadi jne – ühesõnaga neuroni laenglemist määras mitmete erinevate piirkondade rütmilise võnkumise faaside muster. See töö ja eelkõige seal kasutatavad analüüsimeetodid annavad märku sellest, kui keerukaks neuroteadus lähimatel aastatel läheb ja et ilma teadmisteta matemaatikast / füüsikast / informatsiooniteooriast on seal peagi väga raske hakkama saada.

Allikas:
Canolty jt (2010) Oscillatory phase coupling coordinates anatomically dispersed functional cell assemblies. PNAS, 107 (40)

PS: Ryan Canoltyl on peagi ajakirjas TICS ilmumas ka uus ülevaateartikkel erineva sagedusega rütmide omavahelisest interaktsioonist (st sellest, kuidas madalama sagedusega rütmi faas mõjutab kõrgema sagedusega rütmi amplituudi)

Rubriigid:ajuteadus, viited
  1. Jaan
    oktoober 27, 2010, 8:30 e.l.

    eelmine nädal arutasime seda artiklit umbes kümnekonna nutika inimesega max plancki instituudist. kokkuvõte – ei ole selge, mida see artikkel tõepoolest näitab ning kas kõik meetodid ja järeldused on vettpidavad. kuna seltskonnas oli ka päris mitu füüsiku / matemaatika haridusega inimest, kes ka päris täpselt ei saanud aru, mida selles töös ikkagi tehti, siis võib öelda, et süsteemi neuroteadus on liiga keeruliseks muutumas isegi süsteemi neuroteaduse enda jaoks.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s