Esileht > aju ja teadvus, ajuteadus > Oimusagara neuronite tahtlik kontroll

Oimusagara neuronite tahtlik kontroll

Kas teadvuslikult on võimalik muuta üksikute närvirakkude aktiivsust oma ajus? Hiljuti ilmunud teadustöö põhjal võib öelda, et on küll. Selles California teadlaste töös suutsid katseisikud nii tõsta kui ka langetada oma ajus paiknevate närvirakkude laenglemist.

Katse viidi läbi epilepsiapatsientidega, kelle ajju olid paigaldatud elektroodid, mille abil oli võimalik mõõta üksikneuronite aktiivsust nende patsientide oimusagaras. Nagu juba varasemast teada on, on oimusagara üksikneuronite aktiivsus väga valiv – nad aktiveeruvad vaid väga väheste stiimulite peale ja teevad seda väga üldistavalt (üks neuron näiteks võib aktiveeruda, kui pildi peal on Arnold Schwarzenegger, olenemata sellest, kas too on ülikonnas, spordiriietes, terminaatori-laadne või habemega, kuid see sama neuron ei aktiveeru Sylvester Stallone, Bruce Willise jt filminäitlejate peale). Näiteks võivad sellised neuronid olla aktiivsed „Simpsonite mõtte“ peale – neuron laengleb hoogsalt, kui näidatakse Simpsonite episoodi või isegi kui patsient vaid mõtleb selle peale.

Nüüd uurisid teadlased eesotsas Moran Cerfiga, kas selliste ülimalt valivate neuronite neuronaalset aktiivsust on võimalik mõjutada sisemiste protsesside poolt. Kaval katse selle uurimiseks nägi välja järgnev: patsiendile näidati kahte pilti, millel oli kummalgi kujutatud üks isik (nt ühel Josh Brolin ja teisel Marilyn Monroe), nii, et need pildid olid sulandatud üksteisega (vaata näidet videona siit, näide stiimulist alates ajahetkest 1.11). Patsiendi ülesanne oli võimendada eesmärkisiku (nt Marilyn Monroe) pilti, nii et see kerkiks sulandatud pildist esile. Igas katsekorras alustati niiöelda 50-50 pildiga (mis koosnes võrdsel määral kahest pildist), mida muudeti iga 100ms tagant, kuni see oli kas täielikult eesmärkpilt 100-0 (edukas katsekord), täielikult teine (segav) pilt 0-100 (ebaõnnestunud katsekord) või kuni möödus 10 s. (Sellest samast videonäitest näeb, kuidas katsekorrad välja nägid.)

Kõige huvitavam selle katse juures oli kahtlemata see, kuidas seda esialgset 50-50 pilti muudeti – seda muudeti peaaegu et reaalajas sõltuvana patsiendi ajust mõõdetud üksikneuronite aktiivsusele. Seega, kui patsiendil õnnestus katsekorra lõpuks tuua esile eesmärkpilt, siis pidi ta selleks mõjutama vastavate närvirakkude tööd.

Trikk oli muidugi selles, et patsiendi ajust valiti just need neuronid, mille puhul leiti vajalik valivus mingi isiku suhtes (nt ühel patsiendil võisid leiduda neuronid, mis olid valikulised Marilyn Monroe, Michael Jacksoni, Josh Brolini ja Venus Williamsi jaoks, teisel patsiendil olid aga teisi isikuid eelistavad neuronid). Ja vastupidi – valiti just need isikud, kelle puhul leiti vajaliku valivusega neuronid (vt näitevideo algus: see neuron, mille aktiivsust me kuuleme, on valiv Marilyn Monroe pildi suhtes, alates 42. sekundist on Josh Brolinist huvituv). See võimaldaski esitada kaks sulandatud pilti, mille kummagi jaoks leidus ajus neuron, mida mõõdeti ja mis oli väga huvitatud just ühel või teisel pildil esitatud isikust. Ja sellises olukorras pidigi patsient esile tooma just ühe või teise pildi. Nagu mainitud, muudeti pilti vastavalt nende neuronite aktiivsusele, seega kui patsient suutis „Monroe neuronit“ tugevamalt laenglema panna, tõusis esile just Monroe pilt.

Patsiendid said selle ülesandega väga hästi hakkama – sulandatud pilt muutus eesmärkpildiks 69% katsekordadest. Enamasti oli eesmärkpildi esiletoomisega seotud nii eesmärkpildile vastava neuroni laenglemise tõus kui ka segavale pildile vastava neuroni laenglemise vähenemine.

Seega suutsid patsiendid tõepoolest tahtlikult muuta oma aju oimusagaras asetsevate üksikneuronite aktiivsust. Nagu eelmises postituses kirjutasime, ei tähenda see siiski seda, et teadvus või teadvustatud tahe oleks midagi ajuprotsessidest erinevat. Mõte loob reaalsuse, kuna ühed ajuprotsessid mõjutavad teisi.

Allikas:
Cerf jt (2010). On line, voluntary control of human temporal lobe neurons. Nature

  1. Riho
    november 4, 2010, 7:51 e.l.

    vahel kisub see ajuteadus juba pisut ulmeks ära … patsiendid juhivad mõtetega oma närvirakke, mis omakorda juhivad arvutiekraanil toimuvat … aga on lõbus lugeda ja nende asjade peale mõelda

  2. MargusM
    november 5, 2010, 2:38 p.l.

    CEMI ehk elektromagnetilise teadvuse oletuse kohaselt on teadvus jaotatav kaheks: 1. suhteliselt automaatne eelteadvuslik närvirakkude vaheline laengute (ning n.ö. virgatsainete) edastus, 2. terviklikku teadvustatud kogemust ja tahteavaldust võimaldav elektri/elektromagnetväli mis kallutab närvirakkude toimingut soovitud suunas.
    Taoline katsetulemus paistab sobivat ka CEMI ettekujutusega teadvusest.

  3. jaanaru
    juuni 23, 2011, 8:12 p.l.

    Tirin Moore’i värske uurimistöö näitab, et ka ahvikesed suudavad oma enda närvirakkude aktiivsust kontrollida – http://www.sciencemag.org/content/332/6037/1568.abstract

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s