Esileht > ajuteadus, Üritused > Neuroteaduse aastakohtumine: peatükk 3

Neuroteaduse aastakohtumine: peatükk 3

Neuroteadlased on selleks aastaks kokkusaamise lõpetanud, kuna San Diegos toimunud aastakohtumine on edukalt läbitud. Teadlased, teadustulemused ja teadusdiskussioonid on San Diegost suurel määral haihtunud, sinna on jäänud ehk mõni üksik mõttejupp ja teadlaseräbal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ma ise olen selles konverentsis pisut pettunud – ma ootasin palju-palju uusi ja põnevaid tulemusi, aga sain lihtsalt palju-palju tulemusi, millest suur osa olid poolikud. Muidugi ei vaadanud ma läbi kõiki 15 000. postrit, nii et mõni kullatükk võis märkamata jääda, kuid ennast huvitavatel teemadel suuri läbimurdeid ei näinud. Ega ei tasu ülekohtune olla – toredaid töid ja inimesi oli küll! Ja mõnda huvitavat tulemust olen juba kajastanud ka. Mõne päeva pärast üritan pikemalt kirjeldada ühte peagi Neuronis ilmuvat tööd EEG sünkroniseerimise ja teadvusmulje seoste kohta, täna tutvustan lühidalt aga ühte katset, mis on ehk minu jaoks selle konverentsi maiuspala.

Pedro Maldonado on Tšiili neuroteadlane, kelle poolt on viimastel aastatel ilmunud päris mitu üsna huvitavat tööd ja kes inimesena on väga sõbralik ja tagasihoidlik iseenda tulemuste suhtes. Seekord oli tal mõte järgnev: kui väidetavalt peaks aju oskama kasutada ja eristada signaale nende erineva rütmi ja sünkroonsuse järgi, siis peaks aju suutma eristada ka kunstlikke signaale, mis on erineva rütmi või sünkroonsusega. Mõeldud, tehtud! Roti ajju asetati mikroelektroodid – 16 tükki -, mille kaudu sai aju stimuleerida. Nii oligi võimalik tekitada ajus erinevaid kunstlikke mustreid, aktiveerides korraga erinevaid elektroodide kombinatsioone. Mõelge, kui äge – justkui paneks roti ajusse erinevaid mõtteid! Näiteks võis stimuleerida mingit suvalist kaheksat elektroodi või ülejäänut kaheksat elektroodi ja vaadata, kas rott eristab ühte kombinatsiooni teisest. Eristas küll! See võimaldas edasi uurida huvitavamaid küsimusi. Kas rott eristab erineva sagedusega stimulatsiooni? Näiteks 50 Hz versus 100 Hz? Eristab. Kas rott eristab sünkroonset stimulatsiooni mittesünkroonsest? Eristab ka – st kui kaks mustrit erinevad teineteisest vaid seetõttu, et ühe korral on stimulatsioon sünkroonne ja teisel puhul mitte, siis suudab rott neid kahte tüüpi stimulatsioone teineteisest eristada. Seega on ajuaktiivsuse ajalistes mustrites informatsiooni, mida aju suudab kasutada. Aga kindlasti on selle katse puhul katsemeetod võluvam kui tulemused – roti ajuaktiivsuse manipuleerimine on osav ja ulmeline mõte, kuid tulemuste puhul võib praegu veel ette heita, et ehk rotid ei eristanud mitte sünkroonset stimulatsiooni asünkroonsest, vaid sünkroonne stimulatsiooni tagajärjel ilmnes lihtsalt teistsugune (tugevam?) järelaktiivsus, mida eristati asünkroonse stimulatsiooni tulemusena tekkinud (nõrgemast?) ajuaktiivsusest. Eks tuleb rotile edaspidigi mõtteid pähe panna ja vaadata, mis juhtub …

Jäägu neuroteadlaste aastakohtumist lõpetama see pilt La Jolla rannast, kus mingi hulk neuroteadlasi tähistab päikeseloojangut ookeanilainetes.

Advertisements
Rubriigid:ajuteadus, Üritused
  1. Jaan
    detsember 13, 2010, 5:59 p.l.

    Olulisi detaile SfNi kohta: riputati ja vaadeldi 15 116 postrit, sealjuures joodi ära 27 000 tassitäit Starbucksi kohvi.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s