Esileht > aju ja teadvus, viited > Vaba tahe kui aju bioloogiline omadus

Vaba tahe kui aju bioloogiline omadus

Björn Brembs, kes uurib Berliinis äädikakärbeste vaba tahet, on avaldanud hästiloetava mõttekäigu vabast tahtest kui bioloogilisest omadusest ajakirjas Proceedings of the Royal Society B. Kuna autor pooldab vabalt kättesaadavaid teadusartikleid, on ta ajakirjale maksnud küllaltki kopsaka summa, et igaüks tema artiklit vabalt lugeda saaks, nii et kasutage võimalust ja lugege jõuluajal vaba tahte teaduslikust uurimisest.

Rubriigid:aju ja teadvus, viited
  1. jaanaru
    detsember 31, 2010, 9:26 e.l.

    Björn Brembsi vastava blogipostituse järel on küllaltki huvitav diskussioon selle artikli ja vaba tahte (ja vaba tahte teadusliku uurimise) teemadel – http://bjoern.brembs.net/comment.php?comment.news.685

  2. ants@vasalemma.ee
    jaanuar 20, 2011, 10:42 e.l.

    Kas ei peaks minema konkreetsest ajurakust kaugemale, selle töötamise põhimõtte selgitamiseks?
    Kui eeldada, et loodus, sealjuures ka ajurakk koosneb neist samadest elementidest, mis Mendelejevi tabelis on üles rivistatud, siis võib ju järeldada, et mõtlemisvõime on mateeria koosseisus algusest peale olemas. Järelikult peab mõtlemisvõime olema mateeria üks omadus, mis inimese aju kaudu inimesele omaselt avaldub. Ajurakk seljuhul seostab selle looduse omaduse loodusliku süsteemiga, mis on siis kas äädikakärbes, ahvipärdik või inimene. Mõtlemisvõimega olendeid inimeste näol on olnud, on olemas ja sünnib pidevalt tulevikku. Kõik me koosneme sellest materjalist, mis siin kohapeal on.
    Tehes möönduse kujunenud tõdedele võiksime arvata, et lisaks mõtlemisvõimele on olemasolev kooslus rikastatud ka veidi erineva omadusega, mida nimetatakse instinktiks.
    Kui kurikamees lööb surnuks teise kaitsetu isendi, siis selline tegevus liigutuste aspektist on nagu seotud mõtlemisvõimega, ajendi poolest avaldub siin aga elusolendis olev tapmisinstinkt. Sõdade ajalugu oleks seljuhul elusas mateerias paikneva tapmisinstinkti rahuldamise ajalugu.
    Omistades mõtlemisvõime ainult inimesele, ei selgu inimese enda olemasolu ega ka mõtlemisvõime olemasolu. Tekib vajadus inimvälise mõtlemisvõime olemasolu väljamõtlemisele, milles eelnenud tekstiga soovisin oma võimete piires osaleda. Erinevus üldtuntust on siiski selles, et see võime omistatakse eraldiasetsevale kooslusele, mida nimetatakse jumalaks. Antud kontekstis me pesitseme selle jumaluse sees, me ise koosneme sellest ja kogu loodus on omal vajalikul tasemel mõttetegevusega seotud. Ehk elektron pöörleb ümber oma tuuma temas peituva instinkti raames.
    Ants Lahe

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s