Esileht > aju ja teadvus, viited, visuaalsed illusioonid > Ülerahvastusefekt ja teadvus: uus artikkel

Ülerahvastusefekt ja teadvus: uus artikkel

Tänases Current Biology “online first” sektsioonis ilmus muuhulgas ka Wallise ja Bexi artikkel “Visual crowding is correlated with awareness“, kus autorid väidavad, et ülerahvastusefekt (selle fenomeni nimetuse üle oleme pikalt arutlenud siin) on vahetult seotud segavate objektide teadvustamisega. Töö näib huvitav ja kuna seal tsiteeritakse lausa kolme Endel Põdra teadustööd antud fenomeni kohta, siis loodame, et Endil või mõnel teisel spetsialistil jääb aega seda artiklit meie kõigi jaoks kommenteerida.

Uuendus: lisan nüüd ka Endel Põdra lühikommentaari antud tööle:

Artikkel on kindlasti huvitav nii crowdingu kui teadvuse uurijatele. Autorid kasutavad oma katses hiljuti Motoyoshy ja Hayakawa poolt leitud nähtust, et kui mingis nägemisvälja piirkonnas esitada jupike aega vilkuvaid stiimuleid, siis pärast samas kohas sujuvalt ilmuv üsna kontrastne objekt võib jääda katsealusele nähtamatuks (adaptation-induced blindness). Wallis ja Bex püüdsid eelnevate vilkuvate tähtede abil muuta nähtamatuks eesmärktähte ümbritsevaid segavaid tähti. KI pidi ära tundma eesmärktähe ja ütlema, mitut tähte ta üldse nägi. Ja nagu loota võis, kui oli näha vähem segajaid (kuigi ekraanil võis neid olla samapalju), siis oli ka vähem crowdingut. Nähtavate tähtede arvu ja crowdingu vähenemine ilmnes ka siis, kui segavad tähed olid muudetud mitu korda kontrastsemaks, et kompenseerida vilkuva stimulatsiooni poolt põhjustatud näiva kontrasti vähenemist.

Tulemus tasub ilmselt meelde jätta. Aga minu meelest lähevad autorid oma interpreteerimisega natuke liiga kaugele väites, et segajate teadvustamine mõjutab crowdingut. Nagu pealkiri õigesti ütleb, on nende vahel lihtsalt korrelatsioon.

  1. Endel
    jaanuar 30, 2011, 6:06 p.l.

    Artikkel on kindlasti huvitav nii crowdingu kui teadvuse uurijatele. Autorid kasutavad oma katses hiljuti Motoyoshy ja Hayakawa poolt leitud nähtust, et kui mingis nägemisvälja piirkonnas esitada jupike aega vilkuvaid stiimuleid, siis pärast samas kohas sujuvalt ilmuv üsna kontrastne objekt võib jääda katsealusele nähtamatuks (adaptation-induced blindness). Wallis ja Bex püüdsid eelnevate vilkuvate tähtede abil muuta nähtamatuks eesmärktähte ümbritsevaid segavaid tähti. KI pidi ära tundma eesmärktähe ja ütlema, mitut tähte ta üldse nägi. Ja nagu loota võis, kui oli näha vähem segajaid (kuigi ekraanil võis neid olla samapalju), siis oli ka vähem crowdingut. Nähtavate tähtede arvu ja crowdingu vähenemine ilmnes ka siis, kui segavad tähed olid muudetud mitu korda kontrastsemaks, et kompenseerida vilkuva stimulatsiooni poolt põhjustatud näiva kontrasti vähenemist.
    Tulemus tasub ilmselt meelde jätta. Aga minu meelest lähevad autorid oma interpreteerimisega natuke liiga kaugele väites, et segajate teadvustamine mõjutab crowdingut. Nagu pealkiri õigesti ütleb, on nende vahel lihtsalt korrelatsioon.

  2. Bachmann
    jaanuar 31, 2011, 9:21 e.l.

    Endel, mida arvad katsest, kus tähtede vilgutamise asemel samadel sagedustel TMS abil korduvstimulatsiooni antakse ja seda sarnases ülerahvastusefekti katses? Siis saab ehk vaadata, kas asi on pigem korduvstimulatsioonis või korduvas nägemisstimulatsioonis.

  3. Bachmann
    jaanuar 31, 2011, 9:22 e.l.

    … pealegi on TMS kausaalne meetod tavaliste korrelatiivsetega võrreldes.

  4. Endel
    jaanuar 31, 2011, 11:30 e.l.

    Mulle tundub. et pole voimalik TMS-ga nii tapset asukohta stimuleerida ( et segajad nahtamatuks muuta aga eesmarkobjekt mitte). Aga adaptation-induced blindnessi moodi asja tekitamine voiks pohimotteliselt voimalik olla. Voib-olla on ka keegi juba proovinud.

  5. Bachmann
    jaanuar 31, 2011, 1:09 p.l.

    Võib-olla polegi asukoht niivõrd oluline kui mingi kriitiline sagedus, mis võiks segajaid, kui nad lävelähedased on (nagu sihtstiimulgi), vähemteadvustatuks muuta?

  6. Endel
    jaanuar 31, 2011, 1:28 p.l.

    Ei tea, kas sihtstiimuli ja segajate samaaegsel nahtamatuks muutmisel erilist motet on. Igal juhul oleks see mingi teine lugu kui Wallise ja Bexi katse.

  7. Bachmann
    jaanuar 31, 2011, 1:51 p.l.

    … seda küll, kui just tõepoolest ei õnnestu TMS abil häiriva mõju ruumilist selektiivsust tagada. Aga peab Motoyoshi ja Hayakawa katset veel üksikasjalikumalt lugema, et selle ruumiselektiivsuse koha pealt nende meetodi confoundi-vabaduses veenduda.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s