Esileht > huvitavad artiklid > Huvitavad artiklid: 9. märts 2011

Huvitavad artiklid: 9. märts 2011

Teadustulemusi kasvab juurde iga päevaga ja nii mitmedki neist on otseselt või kaudselt olulised teadvusega seotud ajuprotsesside paremaks mõistmiseks. Seega võiks öelda, et see blogi siin küll vahendab näiliselt olulisi ja pigem suuremaid samme teadvuse suure probleemi lahendamise suunas, kuid et paljud väiksemad sammukesed jäävad kajastamata. Sellest on muidugi kahju, eriti arvestades seda, et me tegelikult ju ei tea, milline sammuke on lõppkokkuvõttes oluline ja suur teadvuse mõistatuse lahendamisel. Seetõttu üritan ma edaspidi seda vahendatava teadmise puudulikkust vähemalt pisut korvata, kajastades kord (või kaks) kuus lühidalt mitmeid erinevaid uusi artikleid, mis mulle selle ajaperioodi jooksul silma on jäänud. Kindlasti ei ole ka see nimekiri sugugi mitte ammendav ja piisav, kuid loodetavasti toob ta lugejani rohkem informatsiooni ja rohkem sammukesi, kui vaid üksikud pikad kirjeldused. Otse loomulikult jääb alles ka minu jaoks eriti põnevate artiklite pikem selgitamine, kuid need lühikokkuvõtted peaksid lugejal aitama saada üldisemat pilti. Nõustun, et minu vaade ja silmaring on kindlasti mingil määral kitsad (ja eelkõige ajuteadusele orienteeritud), seetõttu palun lugejal nende postituste kommentaaride alla lisada viiteid ka antud nimekirjast välja jäänud huvitavatele uutele artiklitele.

Niisiis, viimase kahe nädala jooksul on mulle silma jäänud järgnevad tööd:

Lawrence Ward esitab ajakirjas Consciousness and Cognition oma teadvuseteooria, mille sisu võib kokku võtta järgnevalt: ajukoores küll arvutatakse teadvuse sisud, kuid need sisud teadvustatakse alles siis, kui ajukoore arvutuste tulemused on edastatud talamusele. Seega tekib selle teooria kohaselt teadvuselamus talamuses, mitte ajukoores või mitte ajukoore ja talamuse vahelises suhtluses.

– Eelmise nädala numbris ajakirjast Journal of Neuroscience ilmusid kaks väga kena TMSi-tööd, mis mõlemad näitavad, et TMSi efekt madalatel intensiivsustel võib olla teistsugune (ja huvitavam) kui tugevatel TMSi intensiivsustel. Abrahamyan jt leiavad, et madalatel intensiivsustel võib TMS teadvustamisele kaasa aidata. Schwarzkopf jt näitavad toetudes stohhastilise resonantsi fenomenile, et TMS ilmselt lisab mõjutatavasse ajupiirkonda müra, ja annavad tegelikult oma katsetulemustega huvitava selgituse ka Abrahamyani jt tulemustele.

– Tänases Journal of Neuroscience numbris oli taaskord kaks tööd, mida ma esile tõstaksin. Esiteks näitas Andreas Kleinschmidti uurimisrühm, et stiimuli-eelne alfa-sagedusliku aktiivsuse faas mõjutab seda, kui tugev on fMRI-ga mõõdetav ajuaktiivsus vastusena lühidalt esitatud visuaalsele stiimulile. See tulemus näitab, et alfa-sageduslik võnkumine tõepoolest mõjutab neuronaalset erutatavust ajukoores ja aitab mõista eelnevate tööde tulemusi, kus näidati, et alfa-sagedusliku aktiivsuse faas mõjutab seda, kas katseisik teadvustab või ei teadvusta visuaalset stiimulit. Teise töö kohta ma nii pikalt ei kirjuta, kuna teadus.ee juba pajatas tast artiklis, mille pealkiri „magamatus tõstab riskivalmidust“ juba iseenesest selgitab selle töö põhitulemusi.

– Lisaks Caspari väga põnevatele tulemustele on PNAS viimastel nädalatel avaldanud muidki huvitavaid artikleid. Kõige lõbusam neist on Frans de Waali grupi tulemus, et kui elevantidele esitada ülesanne, millega nad saavad hakkama vaid kahekesi, siis suudavad nad tõepoolest omavahel koostööd teha. Aga ajuteaduse poole pealt on märkimisväärne kirjatükk, kus esimeseks autoriks on üks arvutusliku neuroteaduse tähtsamaid tegelasi, Jonathan Victor, kes aga suisa üllataval kombel tegeleb seekord EEG-signaalide mudeldamise ja analüüsimisega. Lühikokkuvõte: EEG-koherentsust üritatakse selgitada ajukoore arvutusüksuste talamuse tasemel toimuva interaktsiooni abil.

Märkas keegi veel midagi eriti põnevat, mis tasuks siinkohal mainimist?

Rubriigid:huvitavad artiklid
  1. Mad
    märts 10, 2011, 9:12 e.l.

    Väga tervitatav rubriik!

    Ilmselt mitte jalustrabav tekst, aga minule kui unehuvilisele jäi silma novaator.ee artikkel ( http://novaator.ee/ET/inimene/une_sugavust_naitavad_aju_alfalained_/ ), kus refereeriti ajakirjas Plos ONE ilmunud tööd ning räägiti kokkuvõtlikult, et alfalained on NREM unes viibiva inimese ajus täiesti olemas ja sõltuvalt tugevusest mõjutavad väliskeskkonna tajumise võimet, kuid nad on summutatud teeta- ja deltalainete poolt. Novaatori artiklile lisaksin juurde töö autorite lause “While the function of alpha activity during REM remains hypothetical, the present results suggest that it DOES NOT accompany heightened sensitivity to one’s environment.”

    Madis

  2. Mothammad
    märts 16, 2011, 1:54 e.l.

    Väga vinge.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s