Esileht > ajuteadus, noorele teadlasele > Doktoritöö sõlmimisest ja sünkroniseerimisest

Doktoritöö sõlmimisest ja sünkroniseerimisest

Aju on palju keerulisem, kui me seda sooviksime. Eriti, kui plaaniks on kirjutada doktoritöö, mis uurib aju töö põhimõtteid. Kindlasti on palju inimesi, kes on sellega näiliselt hakkama saanud – näiteks EEG või fMRI abil aju uurides me tihtipeale lihtsalt ei jõua teatud “tülikate” küsimusteni. Kuid Bruss Lima, kes siin äsja doktoritiitliga pärjatud sai, uuris aju töö printsiipe niiöelda kuningate meetodil – ta tegi peenikeste elektroodidega mõõtmisi otse ahvi ajust, esmasest visuaalsest korteksist.

Tema uurimistööd juhtis üks väga kindel hüpotees selle kohta, kuidas aju töötab – sünkroonsuse abil sõlmimise hüpotees. See hüpotees sai oma eksperimentaalse baasi just siin instituudis, eelmise sajandi 80ndate aastate lõpus. Selle hüpoteesi tekkeloost oleme kirjutanud varem ja samuti oleme arutanud sünkroniseerimise ja teadvuse seoseid.

Brussi ülesanne oli seda hüpoteesi testida mõõtmistega ärkveloleva primaadi esmasest visuaalsest korteksist. Tema doktorantuur kestis kokku 8 aastat, sest primaatide treenimine (vastavas katseparadigmas), korraga mitmete sobivate neuronite leidmine ja andmete tõlgendamine lihtsalt on palju keerulisem, kui paljud seda endale ette kujutavad. Osadest probleemidest oleme lühidalt kirjutanud ka juba varem, kuid peamiseks takistuseks oli tõepoolest see, et igal sammul selgus, et ärkveloleva ahvi ajus esmases visuaalses korteksis tõepoolest ei toimu sünkroniseerimise abil sõlmimist. Kuna samale tulemusele on varem jõudnud ka võistlevate laboratooriumide tööd (Thiele ja Stoner, Nature; Palanca ja DeAngelis, Neuron) võib öelda, et teaduslik tõendusmaterjal aktiivsete ärkvelolevate loomadega on selgelt sünkroniseerimise abil sõlmimise hüpoteesi vastu. Aga teadustöös ei tea keegi kunagi täpselt ette, millised tulemused tulevad (seetõttu ongi tegu teadusega!), ja kui töö on hästi ja põhjalikult tehtud, väärib ta tunnustust isegi siis, kui ta tulemused on algsete hüpoteesidega vastuolus. Seega on meeldiv tõdeda, et see doktoritöö sai lõpuks väga eeskujulik ja kõrgelt hinnatud. Ja kui ei usu, et ta seda väärt on, siis lugege seda ise, kuna ta on internetis täies mahus üleval.

  1. jaanaru
    aprill 3, 2011, 9:06 e.l.

    muidugi tasuks täpsustada: teaduslik tõendusmaterjal on piirkonna (nt V1, MT) sisese sünkroniseerimise abil sõlmimise vastu ; on endiselt võimalik, et toimub piirkondade vaheline sünkroonsuse abil sõlmimine, kuid seda on tehnoloogilistel põhjustel ärkveolevates loomades väga raske eksperimentaalselt testida.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s