Esileht > huvitavad artiklid > Huvitavad artiklid: 13. aprill 2011

Huvitavad artiklid: 13. aprill 2011

Mõne viimase päevaga on kogunenud täiesti kriitiline mass uut ja huvitavat lugemismaterjali, niisiis tuli kokku panna järjekordne postitus „huvitavate artiklite“ seeriast.

Ajakirjadest domineerib seekord kindlasti Plos Biology: seal avaldatakse üsna harva artikleid neuroteaduse vallast, kuid neist viimased on kõik hämmastavalt mõnusad. Esiteks näitavad vanameistrid Reza Rajimehr, Roger Tootell ja teised, et legendaarne „kohtade piirkond“ ajus ei pruugigi olla ilmtingimata „kohtade piirkond“ – ta lihtsalt on selektiivselt aktiivne kõrgete ruumisageduste peale. See on päris huvitav töö, sest „parahippocampal place area“ on üks lemmikuid ajupiirkondi, kui jutuks on see, kui spetsialiseeritud on aju teatud stiimulite töötlemiseks – nüüd siis tuleb selliste väidetega pisut tagasihoidlikum olla. Töö on korralik ja põhjalik, kaasates andmeid nii ahvide kui ka inimeste ajust.

Ja eile lisati veel üks väga vägev artikkel: Supratim Ray ja John Maunsell pahandasid juba eelmisel aastal kogu gamma-aktiivsuse kommuuni oma Neuroni tööga, kuid seekord on neil Plos Biologys täiesti konstruktiivne artikkel, mis lihtsalt näitab, et (nagu oligi oodata) 80+ Hz ei ole ilmselt mitte sugugi „gamma ostsillatsioon“, vaid peegeldab neuronite laenglemissagedust. See on minu jaoks huvitav teema, kuna võitlen just sellist tüüpi ajuaktiivsusega oma doktoritöös. Seda artiklit saadab ka kommentaarartikkel, milles selgitatakse kogu seda diskussiooni gamma ümber ja muuhulgas võetakse mugavasti kokku ka Ray ja Maunselli töö põhiline sisu. Otse loomulikult on kõik Plos Biology artiklid tasuta kättesaadavad kõigile.

Tänases Neuronis on viimaks Yuval Niri, Giulio Tononi jt artikkel selle kohta, kuidas aeglased-lained, mis defineerivad sügava une, ei ole sugugi mitte samaaegsed kõikjal üle aju, vaid võivad erinevates ajupiirkonades juhtuda erinevatel ajahetkedel. Uuringuteks kasutasid nad andmeid epilepsiapatsientide ajju paigaldatud üksikelektroodidelt. See töö vihjab, et ehk on üheks põhjuseks, miks sügavas unes teadvus kaob, see, et sõnum ei jõua ühelt ajupiirkonnalt teiseni – kui üks midagi välja saadab, siis teine parajasti “magab”.

Ja kui liuelda lõpuks natuke teadvuse lainetel, siis tasub märkimist, et meie sõbrad soomlased on hakkama saanud järjekordse ülevaateartikliga teadvuse ERP-korrelaatidest. Kahjuks nad nii suured sõbrad ei ole, et selles ülevaateartiklis meie ERP-tööd tsiteerida. Aga vähemalt viitavad nad kõigile relevantsetele iseenda töödele. Ja neid on tõepoolest aukartustäratavalt palju!

Jäi kellelegi veel midagi väga põnevat silma?

Rubriigid:huvitavad artiklid
  1. jaanaru
    aprill 13, 2011, 6:57 p.l.

    parandasin ära eelnevalt mittetöötanud viite soomlaste tööle (aitäh Kristjanile vihje eest)

  2. Tonu
    aprill 16, 2011, 6:32 e.l.

    Molyneux küsis ligi 400 aastat tagasi, kas kui pime saab nägijaks, tunneb ära asjad, mida ta teadis kompimise kaudu. Richard Held et al vastavad, et kohe mitte http://www.nature.com/neuro/journal/vaop/ncurrent/full/nn.2795.html

  3. jaanaru
    aprill 20, 2011, 4:20 p.l.

    Niri, Tononi jt viidetest võib leida, et härradel on õnnestunud saada ka vastav Nature artikkel, mis on peagi ilmumas: Vyazovskiy jt näitavad, et ärkvel rottidel võib leida lokaalset und. tore on mainida, et vähemalt mina ise teadvustasin võimalust, et uni võib olla lokaalne ja toimuda ka ärkvelolevas ajus, esimest korda eestlase Jaak Panksepa Nature Rev Neuroscience artiklist – http://www.nature.com/nrn/journal/v9/n12/abs/nrn2521.html

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s