Esileht > aju ja teadvus, teadvuse teooriad, teadvuseteadus > Kuhu lähed, teadvuseteadus?

Kuhu lähed, teadvuseteadus?

Teadvuse mõistatust on teaduslikult väga tuliselt rünnatud 1990ndate aastate algusest. Sel nädalal avaldati ajakirjas Neuron Stanislas Dehaene’i ja Jean-Pierre Changeux’ (D ja C) ülevaateartikkel, mis võtab kokku need sammud, mille teadus on selle kahekümne aastaga Teadvuse Suure Probleemi lahendamise suunas astuda suutnud. Tegu on selgelt viimase viie aasta kõige olulisema ülevaateartikliga teadvuse mõistatusest, mis jääb teadvuseteadusele suunda andma veel mitmeks aastaks. Seega: kuhu lähed, teadvuseteadus?

D ja C artikkel on ootamatult mitmekesine ja vastuvõetav. Kui varem on D ja C teiste teadvuseteadlaste teooriaid kritiseerinud, siis seekord on üritatud kõiki teadmisi ja seisukohti hõlmata ja ühe teoreetilise kaabu alla katta. Nii on D ja C teooriaga selle artikli kohaselt suguluses ja sõprussuhtes nii Lamme ideed, Tononi teadvuseteooria kui ka mõtted selle kohta, et neuronaalne sünkroonsus on teadvuselamuse alustala. See on kas väga kena sõbralik või väga kaval strateegiline liigutus: kõik saavad artiklis oma pika pai ja kõik jäävad rahule. Aga veelgi üllatavam oli, et esimest korda nägin ma seda, et Dehaene astub sammu tagasi oma teesist, et tähelepanu on teadvuse jaoks tarvilik tingimus. D ja C kirjutavad selgelt, et teadvus ja tähelepanu on seotud, kuid teineteisest eristatavad protsessid, nõustudes niisiis viimaks kogu teadvuseteaduse üldsusega. Seega pole tänaseks päevaks vist enam ühtegi juhtivat teadvuseteadlast, kes arvaks, et valikuline tähelepanu on teadvuselamuse jaoks vajalik. Selle arusaamise võib seega lugeda üheks viimase kümne aasta uurimistöö tähtsaimaks ühiseks tulemuseks. Tehtud!

Teine verstapost, mis on saanud viimase 15. aastaga tugevasti maasse rammitud, on seik, et stiimuleid, mida me ei teadvusta, töödeldakse ajus siiski põhjalikult ja et sellistel stiimulitel on mõju meie käitumisele ja ajuaktiivsusele (ühte vastavat näidet käsitlesime siin). See teadmine, et infotöötlus ajus võib toimuda ka teadvuseväliselt, on motivatsiooniks küsimustele „mis on teadvus“ ja „mis on teadvuse funktsioon“. D ja C toovad esile, et ehkki teadvustamata stiimulid suudavad juhtida käitumist, on nende mõju lühike ja nende kasutamine väga mittepaindlik – erinevate tajuobjektide strateegiline ja uudne rakendamine näib nõudvat stiimuli teadvustamist.

Aga mis on visuaalse teadvuse neuronaalsed korrelaadid? D ja C toovad esile kahte tüüpi teadvusega seotud ajuprotsesse: 1) visuaalses korteksis toimuvate protsesside võimendumine ja 2) globaalne aktiveeritus, mis enamasti hõlmab ka frontaalseid ja parietaalseid piirkondi. Jällegi on tore näha, et frontoparietaalse võrgustiku šovinismile lisaks on esile toodud see esimene punkt, sest sellega on ilmselt raske mitte nõustuda isegi neil, kes frontoparietaalse võrgustiku aktiveerimist pigem teadvustamise tagajärje kui teadvustamise endana näevad. Otsides teadvuse neuronaalseid korrelaate ajas, toonitavad D ja C muidugi eelkõige umbes 300 millisekundit pärast stiimuli esitamist tekkivaid globaalseid protsesse (P3b, globaalne sünkroonsus), mis arvatavasti kajastavad laialdaste ajupiirkondade aktiveeritust. Kuid jällegi on meeldiv, et siit-sealt kostab vahele selgelt ka idee, et teadvuse markeriks on ka juba umbes 200 ms pärast stiimuli esitamist gamma-sagedusribas mõõdetav püsiv aktiivsus visuaalses korteksis (viimaste aastate parim näide on Fischi, Malachi jt töö). Selline gamma-sagedusribas leitav püsiv jõudluse kasv võib väljendada neuronite üldise laenglemisaktiivsuse tõusu, mis sobitaks need tulemused kokku Logothetise, Lamme ja teiste poolt läbi viidud üksikneuronite laenglemist uurinud töödega.

D ja C võtavad kenasti kokku ka muudes tajumodaalsustes ja muudel viisidel saadud tulemused, mis veenavad lugejat ilmselt kenasti, et teadvusega on seotud tõepoolest mingisugune globaalne aktiivsus üle terve aju. Aga mida see tähendab? Seda, et teadvus on ajus, me ju juba teadsime. See, et teadvus on seotud üldise aktiivsuspuhanguga, mis on mõõdetav aju erinevatest piirkondadest, ei ütle meile ju suurt midagi selle kohta, mis on teadvus. Või ütleb? Kas see pikk ja lohisev ja esiletõstetud lause aitab kellelgi selgitada, miks hambaorgi jalgaastumine teeb põrgulikku valu? Mõnes mõttes näib, et ehkki uurimistööd on tehtud aukartustäratavalt palju (D ja C tsiteerivad üle 350 teadustöö), teame me teadvuse kohta ikkagi vähe.

D ja C sõnul on informatsiooni globaalne kättesaadavus see, mis moodustab meie subjektiivse teadvuselamuse. See ei tähenda ju suurt midagi ja tundub olevat ka vastuolus sellega, kuidas teadvuselamus meile näib: ühtne ja integreeritud. D ja C teooria kohaselt on teadvus midagi seriaalset – üks president korraga! Ja kahtlemata me kõik nõustume, et on mingid tahtlikud teadvuslikud operatsioonid, mida me tõesti saame teha vaid järjestikku, kuid küsimus on selles, kas seesugune teatud protsesside seriaalne olemus on teadvuse fenomeni juures keskne? Vähemalt mulle näib, et integreeritus, mis on ju mingil määral ükshaaval järgnemise vastand, on (vähemalt minu enda isiklikule) teadvuselamusele omasem.

Järgnevalt asetab artikkel põhjalikku rõhku D ja C teadvuse neurobioloogilisele ja arvutuslikule mudelile. Praegusel hetkeks on see mudel üks neurobioloogiliselt detailsemaid mudeleid selle kohta, mis see teadvus olla võiks. Väga kena ja taaskord pisut üllatav on, et nad nende lõikude vältel rõhutavad isegi aeglase negatiivsuse potentsiaalset rolli teadvuselamuse markerina. Väga huvitav väide on see, et P3b väljendab tegelikult globaalseid pidurdusprotsesse, kuid tegelik teadvuse sisu on kantud aeglase negatiivsuse poolt (mis on kõiksugu pidurdusprotsessidega seotud P3b’de poolt varjatud). Ma ise polnud tõepoolest kunagi varem aru saanud, et D ja C teooria midagi taolist ennustaks, kuid see näib tõepoolest nii – teadvuselamuse kandja on aeglane negatiivsus ja õigete meetoditega (nt aju allikaruumist otsides) peaks olema kogu selle P3b vahelt võimalik leida see negatiivne komponent, mis on seotud teadvuse sisuga.

Ülevaateartikli viimases sisulises osas toovad D ja C küllaltki kenasti punkt-punkti haaval välja, kuidas nende teooriat kukutada saaks. Siiski võtavad nad pisut kaitsva hoiaku, sest viimastel aastatel on rünnakut kahe nende poolt esitatava teesi vastu olnud palju. Esiteks ütleb see teooria, et millegi teadvustamine on hiline protsess. Nagu ma juba mainisin, on selle artikli juures kena, et see „hiline“ on tegelikult toodud ettepoole, kui D ja C seda oma varajasemates töödes teinud on – varem oli > 300 ms, nüüd juba > 200 ms. See 200 ms on minu arvates päris hea, kuid ikkagi on mitmeid töid, mis leiavad teadvuse korrelaate varem ja väga vara. D ja C tööst käib läbi mõte, et ilmselt väljendavad osa selliseid varajasi korrelaate teadvuselamusele eelnevaid protsesse. Teiseks on selle teooria kohaselt üldise laialdase ajuaktiivsuse puhanguga seotud vaid teadvuslik töötlus – kui oleks võimalik näidata, et teadvuseväline töötlus viib globaalsete ajuprotsessideni, mis hõlmavad ka frontoparietaalse võrgustiku aktiveerimist, oleks D ja C teoorial vesi ahjus. Ja viimastel aastatel on tõepoolest korduvalt näidatud, et teadvustamata stiimulid võivad aktiveerida frontaalse korteksi. D ja C vastuargument ei ole veenev ja näitab nende kaitsepositsiooni: väidetavalt on teadvustamata stiimulite poolt tekitatud frontaalne aktiivsus palju piiritletum kui „suur ja globaalne“ teadvustamisega seotud aktiivsuspuhang.

Ja lõpuks tuleb nentida, et ehkki D ja C teooria alguspäevil oli põhiline „naljanumber“ see frontoparietaalse võrgustiku aktiivsuse kausaalsuse rõhutamine (sest keegi ei uskunud, et frontaalsete piirkondade mõjutamine kuidagi teadvustamist mõjutab), on tänaseks päevaks päris muljetavaldavaid tulemusi selle kohta, et mingi roll frontaalsetel piirkondadel teadvustamise juures siiski on. Tuletame siinkohal meelde Del Culi jt tööd, mida kajastasime siin ajaveebis mõnda aega tagasi. Kahtlemata on keskne see küsimus, kas need frontoparietaalsed võrgustikud on tõepoolest tarvilikud teadvustamise jaoks või nad lihtsalt (kaudselt) moduleerivad teadvuselamust. Mina ise suurt raha selle frontoparietaalse võrgustiku idee ja teooria peale ei paneks, sest praegune tõendusmaterjal näitab, et (tavaliste, mitte kirgaste) unenägude ajal on prefrontaalne korteks küllaltki vaiki. Huvitaval kombel ei pühenda D ja C kogu oma eepose jooksul sõnakestki une ja unenägude kohta. Aga seda suuresti ka seetõttu, et nende teooria jääb unenägudega jänni: kuidas saab olla teadvuselamus, kui prefrontaalse korteksi töö on pidurdatud? Ehk ongi paras tänane postitus lõpetada sellise küsimusega, mis näitab ehedalt, et isegi kõige verivärskem ja põhjalikum ülevaateartikkel teadvusest ei ole hetkel veel teadvuse mõistatusele võrdväärne vastane – Teadvuse Suur Probleem püsib vankumatuna edasi.

  1. Kristjan
    mai 1, 2011, 9:53 e.l.

    Aitäh!🙂

  2. mai 1, 2011, 10:26 e.l.

    Laitman väidab, et Probleem püsib seni, kuni me elame veel illusoorses maailmas ja ei julge/taha/oska tõusta kõrgemale, sest me ei usu seda kõrgemat – täpslt nii nagu te kirjutate, et mina ei eraldaks raha, kuna……..
    Loogiliselt mõeldes: ei usutud varem, et maakera on ümmargune, inimene hakkab lendama jpm. Polevat ajaloos olemas ühtegi unistust, mis poleks täitunud. Küllap vaatavad 200 aasta pärast inimesed meile nii, nagu meie praegu 19.sajandi omadele, vaarisadele seal talumajas, mis oli elektrita.🙂

  3. Tiina Jõgeda
    mai 1, 2011, 8:28 p.l.

    Suur tänu põhjaliku refereeringu eest!

  4. Märt
    mai 2, 2011, 8:30 e.l.

    “(sest keegi ei uskunud, et frontaalsete piirkondade mõjutamine kuidagi teadvustamist mõjutab)”

    http://faculty.washington.edu/chudler/laugh.html

    Suplementaarse frontaalsagara stimuleerimisel on tekkinud naeru ja naljakustunnet mis peaks igati teadvustamise alla käima.

  5. ökul
    mai 2, 2011, 7:28 p.l.

    … küsimus oli pigem teadvus versus mitteteadvus, mitte erinevate teadvuse vormide mõjutatavus; aga eks Pribram ja Ingvar paljude teiste hulgas omal ajal ka mõtisklesid frontaalsagara otsustavast rollist teadvusliku kogemuse tekitamisel

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s