Huvitavad artiklid: 11. mai 2011

On taas aeg kokku võtta mõned viimasel ajal ilmunud põnevad artiklid. Tänased huvitavad artiklid on unenägudest, narkootikumidest ja teadvustamata töötlusest – ühesõnaga kõigile midagi.

Eelmise nädala J Neuroscience numbris ilmus huvitav töö une ja unenägude kohta. Nimelt ei olnud seni keegi väga põhjalikult uurinud, millised ajuaktiivsuse markerid on seotud unenägude nägemisega. See on huvitav küsimus, kuna unenäod on põnevad teadvuselamused – nad näitavad meile, et teadvuse jaoks pole tarvis ei sensoorset sisendit ega motoorset väljundit. Marzano jt leidsid, et unenägude mäletamist ennustab REM unefaasis frontaalne teeta-rütm (4-8 Hz) ja NREM unefaasis temporaalne alfa-rütm (8-12 Hz). Autorid arutavad oma tulemusi eelkõige mälu ja mällu salvestamise kontekstis, kuid tegelikult võiks neid tulemusi sama hästi vaadata ju ka unenägude kui teadvuselamuste neurokorrelaatidena (ehkki, muidugi, nii ärkvel kui ka unes olles on millegi teadvustamine ja selle mällu talletamine omavahel tihedalt seotud)

Rufin VanRullen on noor teadlane, kelle üheks peamiseks ideeks on see, et teadvus koosneb “kaadritest” – ta näib meile “sujuva, ühtlase filmina”, kuid tegelikult on (nagu film telekas või kinolinal) koosnev üksikutest kaadritest. tugeva ajakirja Plos Biology “lahendamata mõistatuse” sektsioonis kirjutab ta “visuaalsete jälgede” fenomenist, mis väidetavalt tekib eelkõige LSD tarbimisel ja kujutab endast objektide sujuva liikumise muutumist kaadriteks – justnagu diskosaalis. Autorid kirjeldavad seda väheuuritud fenomeni oma vabalt ligipääsetavas artiklis ja rõhutavad, et selle nähtuse uurimine võib anda meile olulisi teadmisi taju ja teadvuse neurobioloogiliste mehhanismide kohta. Kahjuks on eksperimentaalset poolt vähe, kuid see on huvitaval kombel tehtud LSD tarbijatega anonüümse internetiküsitluse teel – vaadake seda netiuuringut ise!

Miks meile teadvus, kui teadvuseväline töötlus suudab hakkama saada nii paljude funktsioonideta ja nagu nimetus juba ütleb … täitsa teadvuseta! Näiteks kirjutasime tööst, kus patsient suutis vähimagi koperdamiseta kõndida takistusi täis olevas toas, ilma et ta neid takistavaid objekte teadvustanud oleks. On argumenteeritud, et teadvus on “informatsiooni integreerimiseks” – ainult teadvustatud nägemises on kokku pandud informatsioon erinevatelt objektidelt või objektilt ja taustalt, teadvusevälises töötluses on objektid üksteisest sõltumatud. Aga kas on ikka nii? Teaduse võlu on see, et selliseid väiteid saab testida. Mudrik jt seda oma küllaltki kaunis töös tegidki. Töö avaldati ajakirjas Psychological Science ja tulemus oli … täpselt nii nagu võisitegi oodata – ka teadvusevälises töötluses toimub informatsiooni (antud juhul objekti ja ta tausta) integreerimine. Mis jääb siis üle teadvuse jaoks?

  1. Bachmann
    mai 27, 2011, 8:39 e.l.

    Ehkki tänases Science’i numbris ilmunud artikkel ‘Differences Between Tight and Loose Cultures: A 33-Nation Study’ ei ole otseselt Teadvuse Suure Probleemi lahendaja, tasub ära märkida, et üks autoritest on Anu Realo, TÜ psühholoogia instituudi teadlane. Tunnustus ja õnnitlused Anule!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s