Esileht > üldine, huvitavad küsimused, inimlikud postitused > Ilusad teadustööd teistest valdkondadest: Novaatori artiklikonkursi esikolmik

Ilusad teadustööd teistest valdkondadest: Novaatori artiklikonkursi esikolmik

Küsimus selle kohta, mis on teadvus, on kahtlemata üks põnevamaid teaduslikke probleeme, kuid see ei tähenda sugugi, et ta oleks ainus põnev teaduslik mõistatus. Mind ennast on lisaks teadvusele alati hämmastanud universum – see tundub meie pisikese eksistentsi kõrval nii üüratu, et seda sõna kirjutades kontrollin alati, ega ta äkki suure tähega ei ole. Enne psühholoogia ja ajuteaduse kasuks otsustamist kaalusin ka füüsika õppimist, sest tollal näis mulle, et need kaks probleemi – millest koosneb universum ja kuidas töötab aju – on hetke kõige põnevamad teaduslikud pähklid. Viimaste aastate jooksul on siiski suuresti tänu mu vennale selgeks saanud, et nende küsimuste kõrval seisab ka küsimus elu tekkest ja elu olemusest, mis hoolimata Cricki, Watsoni, Brenneri jpt töödest pakub meile senini meisterlikke mõistatusi.

Kuna huvitavaid küsimusi on veelgi ja kuna minusugune vennike neid kõiki hoomata ei suudaks, olen ma väga õnnelik, et mul on häid sõpru, kes selliste küsimustega vahetult tegelevad ja mind aeg ajalt nende fantastiliste probleemidega kursis hoiavad. Ma enamasti räägin neile vastutasuks teadvusest ka, aga pean tunnistama, et ehkki üksi olles tundub mulle teadvuse probleem tõepoolest tähtsaim olevat, kahvatub minu silmis nii teadvuse teema kui ka mu enda uurimistöö tihti nende sõprade probleemide ja hämmastava teadustöö kõrval.

Seega on mul väga hea meel, et kaks nendest sõpradest esinesid edukalt hiljuti toimunud Novaatori doktorantide artiklikonkursil. Leopold Parts, kes lõpetas hiljuti doktorantuuri Cambridge’i ülikoolis, ja Mihkel Kama, kes on doktorant Amsterdami ülikoolis, said sellel konkursil vastavalt teise ja kolmanda koha. Leopold uurib elu ja pärilikkust ja kasvatab saja miljoni lapsega peret, et neil siis geeni-uuringuid teha. Tema artikkel kirjeldabki uurimistööd, kus tänapäevaste katse- ja analüüsimeetoditega üritatakse leida seoseid DNA ja mitmesuguste geneetiliste haiguste vahel, kasutades mudelorganismina pagaripärmi. Mihkel teadis juba oma kooliajal, et teda huvitab astrofüüsika ja sinna on ta ka pürginud – ikka tähtede poole! Oma kolmanda koha pälvinud töös kirjeldab ta väga põnevalt seda, kuidas uurida nähtuseid, mis toimuvad meist (väga väga väga) kaugel kosmoses – tähtede sündi. Leopoldi ja Mihkli artiklite ees napsas konkursi esikoha Rainer Küngas, kes on keemiainseneri eriala doktorant Pennsylvania ülikoolis. Rainer kirjutas oma võidutöös sellest, kuidas säästlikumalt elektrit toota.

On ju ka tore ja julgustav teada, et kui teadvuse probleem siiski liiga suureks (või just liiga tühiseks?) osutub, on alati võimalus valida mõni teine ilus (ja ehk ilusamgi) teaduslik mõistatus. Aga seni, kuni ma ise siiski veel teadvuse probleemi kütkes olen, soovin ma kõigile oma sõpradele edu ja hoogu kõigi nende muude põnevate probleemide uurimiseks ja lahendamiseks.

  1. Leopold
    juuni 18, 2011, 2:16 p.l.

    “Hea t88!” Rainerile ja Mihklile, tore oli lugeda. Enda poolt lisaks siia viite ka originaalartiklile miljonite laste kohta: http://genome.cshlp.org/content/early/2011/05/02/gr.116731.110.abstract

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s