Esileht > tehislik teadvus > Mõtlev robot?

Mõtlev robot?

Jaapani insenerid panid roboti mõtlema! Või vähemalt nii väidab järgnev video:

Põhimõtteliselt väidetakse nii selles videos kui ka pressiteadetes, et see robot “mõtleb samal viisil nagu inimesed”, ehkki see on ilmselgelt väga ennatlik järeldus – sarnane käitumine teatud olukordades ei tähenda ju sugugi, et ka seda käitumist juhtiv protsess sarnane oleks. Aga robot ise on muidugi tore ja tasub vaatamist.

Rubriigid:tehislik teadvus
  1. jaanaru
    august 3, 2011, 9:22 e.l.

    Novaator ka pajatab sellest väidetavalt mõtlevast masinast: http://www.novaator.ee/ET/it/jaapanlased_panid_roboti_motlema_video/

  2. Mothammad
    august 3, 2011, 2:58 p.l.

    On ikka vast mõtlev. Meie oleme ju miljoneid aastaid õppinud toimima, loomulikult oleme paremad robotid. Kuigi riistvara on teine njah…

  3. jaanaru
    august 3, 2011, 5:39 p.l.

    aga eks see ju oleneb ka sellest, mida pidada silmas “mõtlemise” all. mind häiris see, et kasutati väljendit “mõtleb samal viisil nagu inimesed”, ehkki selle konkreetse väite jaoks ei ole vähimatki tõendusmaterjali (nagu juba öeldud, sarnane käitumine ei tähenda sarnaseid alusprotsesse). kui öelda, et mõtlemine on mingisugune teadvuseväliselt jooksev programm, siis võiks ju sellele robotile pisut mõtlemist justkui omistada, aga tihtipeale seotakse mõtlemist just teadvustatud juurdlemisega ja sel viimasel juhul võib selle roboti ilmselt esialgu veel mõtlemisest ilma jätta. nii või teisiti ei ole põhjust väita, et robotike mõtleb nagu inimene.

  4. Mothammad
    august 4, 2011, 7:19 p.l.

    Jah. Õigust räägid. Ma arvasingi, et sulle see “inimese moodi” asi ei meeldinud, mulle kah mitte… Mina kah ei nõustu sellega tegelikult. Kuid mis sa arvad sellest “teiste robotitega kommunikeerimise” asjast? Tundub nagu päris asjalik samm olevat, erinevalt varasematest AI loomistehnikatest (“teeme valmis ja siin on”), nüüd see seadeldis tõesti suhtleb teistega, õpib nö (nö alt-üles meetodil, et tekib/luuakse ports mingite funktsioonidega tegelasi, nad suhtlevad omavahel ühist keelt kasutades ja saavad “teadlikuks” e “juurdlevad”).
    Kuid njah, meil inimestel on omad instinktid ja vajadused, peaks vbl robotitele õpetama, et neile on voolu vaja, kui nad “tahavad” oma mõttetegevust jätkata.

  5. Mothammad
    august 4, 2011, 9:11 p.l.

    Samas võivad need terminid “mõtleb”, “on teadlik”, “teadvusel” olla ainult inimesega seotud, siis on seos tõesti olematu. “Selline” saab vast ainult teine inimene olla. Heh, äkki kloonimine on tehisintellekti loomine siis?

  6. jaanaru
    august 5, 2011, 7:37 e.l.

    aitäh mõtete eest! otse loomulikult leian ma, et see robot on väga huvitav ja muuhulgas ka just seetõttu, et ta kasutab mingit “kollektiivset robot-teadmist”. kui ma poleks seda teemat tähelepanuväärseks pidanud, siis ma poleks ju tast postitust teinud🙂

    nagu siit blogist arvatavasti näha on, pean ma tehisintellekti ja tehisteadvuse küsimust väga oluliseks, sest see, kuidas me tehisteadvuse probleemist mõtleme, on vahetult seotud sellega, milline on meie arusaam teadvuse olemusest. Paljude juhtivate teadvuseteadlaste arvates (vt https://teadvus.wordpress.com/2010/08/17/kas-masinal-saab-olla-teadvus/ ) on teadvus (lihtsustatult öeldes) mingi süsteemi keerukuse aste, mis tähendab, et pole sugugi raske luua tehisteadvust – kui masin jõuab samale keerukuse astmele, siis ta on teadvusel. Nii arutlevadki mitmed teadvuseteaduse juhtfiguurid tõsimeeli selle üle, kas nende iPad või iPod või iPhone on teadvusel.

    Mina isiklikult (ja mitmed minust targemad inimesed) leiavad, et meil pole head põhjust arvata, et teadvus on seotud pelgalt süsteemi keerukuse astmega, vaid et teadvuse neurobioloogilisi aluseid tuleb otsida just (molekulaar)bioloogiast. (kui hoog peale tuleb, siis kirjutan sellest teemast eraldi postituse.) See tähendaks, et ei piisa neuronite asendamisest mikrokiipidega, kuna ühe neuroni masinavärk on palju keerulisem ja palju huvitavam kui pelgalt elektrilaengute väljasaatmiseks tarvis oleks. niisiis, iPadil on veel pikk tee teadvuseni.

    Muuseas, on head põhjust arvata, et teadvuse nähtus ei ole seotud ainult inimesega, vaid eksisteerib ka paljudel loomadel. st ka loomad ei mõtle nii nagu inimene, aga nad ilmselt tunnevad valu ja kogevad maailma teadvuslikult nagu meiegi. On vähe põhjust arvata, et teadvus tekkis evolutsioonis *põmm* näiteks 20 000 aastat tagasi; pigem on teadvus mingi järjepidev protsess, mis on lihtsamal tasemel ka lihtsamatel olenditel, kellel ei ole keelt ja kultuuri.

  7. Mothammad
    august 6, 2011, 10:48 p.l.

    Vabandust, OT. Ma arvan, et on hea aeg, et Sa (pluss veel keegi) kirjutaks uue raamatu. Sest eelmisest on juba ports aega möödas, ning eks seda infot tuleb iga korraga üha rohkem juurde vast; võiks mingi “pidepunkti” luua jälle, või mis?

  8. jaanaru
    august 7, 2011, 8:09 e.l.

    Aitäh, see on väga kena, kui keegi tõepoolest arvab, et ma või me võiks uue raamatu kirjutada. võin kinnitada, et ideaalses maailmas oleks uue raamatu kirjutamine üks mu meelistegevusi, kuid hetkel jääb see tagaplaanile kolmel põhjusel: 1) mul endal on tarvis ära lõpetada tähtis eluetapp oma elus ja organiseerida edaspidine, 2) nõudlus sellise raamatu järgi pole just suur – Sa oled heal juhul alles teine (ja halval juhul esimene), kes mulle on öelnud, et teda selline teos huvitaks ja 3) kõige olulisem põhjus raamatu mittekirjutamiseks on kindlasti see, et ma olen viimase nelja aasta jooksul (TP&T käsikiri valmis umbes 2007 augustis) nii palju juurde õppinud, et ma saan aru, kui tobu ma tegelikult olen. Maailmas (ja ka Eestis) on nii palju must targemaid inimesi, kes võiksid neid raamatuid kirjutada. (Aga kui keegi neist seda ei tee, siis eks ühel päeval võtame asja tõesti uuesti käsile – suur aitäh selle südantsoojendava toetuse eest!)

  9. jaan
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s