Esileht > tehislik teadvus > Rääkivad robotid ja intellekti loomine

Rääkivad robotid ja intellekti loomine

Kahe järgmise postituse autoriks on Peeter, kes kirjutab tehisintellektist. Suur aitäh talle!

Osa I

Antud külalispostitus on seemne saanud internetiavarustes vohavatest reportaažidest, mis väljendavad selgelt, et robootika ja tehisintellekt on nii tulevikuala, millega teadushuviline peaks end kursis hoidma, kui ka jätkuvalt arutlemiskuum teema, mis kütab kirgi ja kujutlemisvõimet. Kuna siin ajaveebis on hiljuti avaldatud mitu postitust tehisteadvuse kohta, siis püüan teemasse sulandudes pakkuda asjaarmastajalikku ülevaadet arengutest tehisintellekti loomisega seonduvates ideedes ning mõndadest suundadest, mis mulle iseäranis huvitavad ja perspektiivikad tunduvad. Kes käte ja jalgadega teemas sees on, on täiel määral oodatud minu diletantlikku arutlust parandama, ent usun, et ma kellelegi oma jutukesega ülekohut ei tee. Kel lugemisel ajurakud aga ragisema hakkavad, on rohkem kui teretulnud arutelu jätkama, pildimaterjali või ascii retoorikaga.

Kaardistades tänapäeva kognitiivteadusi ja tehisintellekti loomise katseid, võib neid eesmärkidest lähtudes lüüa kahte lehte. Esimese alla võib paigutada lähenemise, mida võiks pidada tänini ‘klassikaliseks’ kognitiivteaduseks või tehisintellektiks. See lähenemine lähtub eraldatuse printsiibist, mille järgi piisab mingi üksiku oskuse (arutlemine, planeerimine, keeletöötlus) toimemehhanismide täielikuks mõistmiseks selle kompetentsi kontekstivabast kirjeldamisest. 1950-ndate „post-biheivioristlike“ arutluste käigus leiti, et psühholoogiliste uuringute eesmärgiks peaks olema leida just nö. loov ja muutumatu alge inimese sees, ehk nt kompetents (mitte stiimulite ja reaktsioonide keerukas võrgustik). Seejuures arvati, et inimmõistuse juures on võimalik kirjeldada masinavärki, mis meie käitumise teatud olukordades võimalikuks teeb, sõltumatult ümbritsevast maailmast, mistõttu kaasati mudelitesse keskkond äärmiselt lihtsustatud kujul või üldse mitte.

‘Klassikalisele’ kognitiivteadusele võib vastandada uusi põhimõtteid koondava ‘kehastatud’ (embodied) kognitiivteaduse, mis on mõnikord tuntud ka kui ‘uus’ (seda küll juba alates 1980-ndate lõpust) tehisintellekt. ‘Uus’ tehisintellekt (TI) leiab, et klassikalised lähenemised on juba juurtelt halvasti vormistatud ning et mõtlevate agentide kirjeldamiseks või loomiseks tuleb nad algselt asetada lähisituatsiooni ja toimekonteksti. Nõnda seab ta eesmärgiks just agendi ja keskkonna vaheliste interaktsioonide kirjeldamise, mille tulemusel on ka mudeli sisuks käitumine keskkonnas, mitte infotöötlus sisendist väljundini. Nõnda osutub võimalikuks, et agendid saavad ise keskkonda kujundada ning et kohati keskkond eksisteeribki puhtalt nende osaluse abil. Intellektuaalse ajaloo baasilt võiks põhimõtet kokku viia näiteks hilise Wittgensteiniga, kes on kirjeldanud, kuidas privaatne mõistmine ei ole suhtluse juures ei oluline ega vajalikki, mitmete fenomenoloogidega, kelle järgi võiks inimesi kui käitujaid pidada omamoodi ‘maailmasse visatuks’ (Heiddegger, Husserl jne), ning näiteks ka ökoloogiliste psühholoogidega (J.J. Gibson), kes leiavad, et meeli tuleb käsitleda alati sõltuvalt ümbritsevast ajast ja ruumist. Tuleb arvesse võtta, et ‘uue TI’ puhul pole keskkonna kaasamine tingitud mitte teoreetilistest arutlustest, vaid praktilisest vajadusest luua võimekamaid mudeleid, kuna varasemate klassikaliste vaadete ja vahenditega ei suudetud panna agente näitama soovitud käitumismustreid ja tegema seda, mida tarvis oli.

Analoogselt eesmärkidega võib lühidalt kirjeldada ka vahendeid, mis TI või kognitiivteaduste käsutuses on. Klassikalise lähenemisega koos esinenud ‘mõistus kui masinavärk’ mõtteviisiga on kaasnenud mõtlemise käsitlemine arvutitega analoogselt teatud rööp- ja jadaühenduste hulgana. Süsteemi tuleb sisend(ihulk) ning süsteemist lahkub väljund(ihulk) ning vahepealset tööd võib kirjeldada kui signaali järkjärgulist muundamist ja usaldusväärset edasiandmist. Mudel keskendub signaali jäävusele ning on enamasti seega üsna läbinähtav igale insenerisilmaga vaatlejale. Selle mudeliga on kaasnenud ka omajagu probleeme (muuhulgas see, kas ja kuidas signaali muundamist võib pidada intelligentsuseks (loe: Hiina tuba) või et reeglipärane sümbolitega ümberkäimine lihtsalt ei ole see, kuidas meie mõistus toimib (Dreyfus 1972)).

Reeglitepõhisele signaalide jadatöötlusele vastandatakse ‘uue TI-ga’ kaasnenud konnektsionistlikke ja närvivõrgustiku (neural network) mudeleid, kus esimest võiks pidada ehk teise erijuhuks. Mõlemate puhul on tegemist enamasti teatava assotsiatiivse võrgustikuga, kus sisenditekombinatsioonid aktiveerivad oma naabreid jne, jõudes üsna keeruliste ja tihti (insenerisilmale) läbipaistmatute tulemusteni. Võrgustike töötamine on aga üles ehitatud nende õppimisvõimele, kus erinevaid tagasisidemehhanisme või nt Hebbi õppimist (samaaegne aktiveerumine tähendab ühenduse tugevnemist) kasutades muudetakse pidevalt mitmete paralleelsete ühenduste kaale, mis kallutavad mudeli hetkeseisundi soovitud tulemuse või süsteemiseisu poole. Võrgustikku saavad sedasi iseloomustada erinevad süsteemiatraktorid ning arengutrajektoorid.

Nüüd kui vaadelda hiljutist postitust ‘inimlikult’ mõtlevast robotist, võiks videoga levitatud info põhjal justkui järeldada, et ta on ehitatud keerulise ja muutliku keskkonnaga hakkama saama, ehk ‘uue TI’ põhimõtete järgi ning et ta kasutab mõningasi tuunitud ‘närvivõrgustikke’ selle saavutamiseks. Videost aga ei ole võimalik välja lugeda, et neid närvivõrgustikke oleks kuidagi üritatud ‘inimlikuks teha’ või et mida selle inimliku all üldsegi silmas peeti. Seetõttu on raske mõista, kuidas just see robot (mitte paljud teised sarnaselt loodavad) ülemaailmse uudistekünnise ületas ja valmistajanäo kuulsaks tegi (kuigi barman-robot iseenesest oleks ju üsna andekas ulmekontseptsioon).

Jätkub …

Rubriigid:tehislik teadvus
  1. Kristjan Korjus
    august 13, 2011, 1:17 p.l.

    Tere Peeter! Aitäh postituse eest! Äkki ütled ka mõne sõna oma taustast ja täpsemast uurimisteemast?

  2. Peeter Tinits
    august 14, 2011, 12:32 p.l.

    Tere Kristjan! Kirjutamine mõjub ikka ergutavalt.

    Mu enda taustast siis nii palju, et olen õppinud praeguseks päris mitmed aastad semiootikat jõudes sel teel magistrandiastmele Tartu Ülikoolis. Arvutiasjanduse juurde viisid esmalt üsna ulmelised küsimused sellest, kuidas inimkultuuri vallas tuvastatud märgilisus võimaldaks tehiskeskkondades käivitamist või vähemasti olemasolevate mudelite täpsustamist. Kuigi see aines ei ole eriti kergesti jälgitav, on hakanud tunduma, et mõningaid täpsustusi sel alal võib tõesti leida, ehkki valdkond tervikuna kuulub siiani pigem ulmežanri. Üksikud tööpajad kõrvale jätta, olen saanud teemaga kursis hoida pigem kõrvaltvaatajana ning saamata ise probleemidele käsi külge panna, pean piirduma puhtalt huvitatud humanitaari seisukohavõttudega. Elik haridus semiootikaalalt siis.

    Mu täpsem uurimisteema on aga hoopis sotsiolingvistika ja keelemuutuste alalt, kus tegelen lähenemistega, mis proovivad üksiksündmusi modelleerida võimalikult mitmekülgseteks teguriteks, mis kujutaks vajalikus ulatuses ka variatiivsust ühes keelekogukonnas.

  3. august 19, 2011, 11:01 p.l.

    Tervist Kristjan. Kas on võimalik lugeda ka Sinu blogi ulmežanri, sotsiolingvistika ja keelemuutuste alalt või plaanid siin blogis ka selle kohta ülevaate anda?
    (Mind isiklikult huvitab kunsti kui hobi kõrval ka keelefilosoofia ja tõlkimine. Ma õpin filosoofia BAs teadusfilosoofiat.)

  4. august 19, 2011, 11:03 p.l.

    Ouu, vabandust, eelmine oli mõeldud Peetrile.

  5. Peeter Tinits
    september 5, 2011, 10:36 e.l.

    Tere Dexter! Vabandan hilise vastuse pärast, olin mõnda aega aktiivsest internetikasutusest eemal.. Kahjuks on nii, et kõike ei jõua kirja panna ning kuigi tahtmist oleks, peavad need ulmelised arutelud jääma tulevasse aega, mil juba korralikult seada üles selline keskkond või, mine tea, kui kunagi satub kokku. Igal juhul tore, et siinkirjutatu ka veidi huvi suutis äratada ja kui ma millegi temaatilisega valmis saan, pean meeles kindlasti sulle teada anda!
    Spetsiifilisemate küsimuste puhul võin muidugi jagada (ka) ohtralt viiteid.

  6. oktoober 16, 2011, 5:18 p.l.

    Tere, Viited sobivad ka! Nist on ka kindlasti abi otsimaks infot ja uurimaks ala.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s