Esileht > ajuteadus, noorele teadlasele > Uus ajukuvamismeetod Eestis!

Uus ajukuvamismeetod Eestis!

Kristjan võtab kokku uudised tehnoloogiavallast:

Hiljuti soetas Tartu Ülikooli psühholoogia osakond prof. Jüri Alliku juhtimisel endale ajukuvamise meetodi, mida kutsutakse Functional Near Infrared Spectroscopy (fNIRS, funktsionaalne infrapuna spektroskoopia). Masina idee on päris kaval: kõige pealt lastakse punaste laseritega ajju valgust (pildil punased andurid) ning siniste klemmide all on andurid, mis mõõdavad kui palju valgust tagasi peegeldub. Nagu meetodi nimigi ütleb, on laserite poolt eritatav valgus peaaegu infrapuna – nähtava valguse kõige punasemas ääres. Põhjuseks on see, et punane valgus läbib kudet kõige paremini. Proovige ise – pannes käelaba taha põleva taskulambi, tuleb käelabast läbi ainult punane valgus.

Hitachi Optical Topography System ETG-4000

Tuleb välja, et tagasipeegeldunud valguse hulk sõltub hapniku ja süsihappegaasi tasemest veres. Ning praeguses ajuteaduses eeldatakse, et need muutujad on vahetult seotud ajuaktiivsusega. Täpsemalt loetakse aktiivsust umbes 2cm paksusest välimisest ajukihist. Väidetakse, et saadud signaal vastab fMRI signaalile. Suurimaks miinuseks on see, et mõõta saab ainult aju välimiste kihtide aktiivsust. Samuti on fNIRSil tunduvalt väiksem ruumiline täpsus ning natukene väiksem ajaline täpsus kui fMRI-il. Kuid masinaga töötamisel oli ka väga positiivseid kogemusi: kõik oli ääretult mugav, kiire ja lihtne. Täiesti mõistlikuid andmed oli võimalik kätte saada 15 minutiga, mis enamike teiste masinatega töötamisel on keeruline. Samuti talub fNIRS katseisiku liigutamist, seega sobib ta motoorika uurimiseks ja on rakendatav ka väikelaste peal.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et tegemist on lihtsa mehe fMRI-ga, mis sobib Eesti tingimustesse väga hästi. Head katsetamist!

  1. Andero Uusberg
    november 10, 2011, 7:44 p.l.

    Väga hea ülevaade!

    Üht asja ma veel täpsustaks. fNIRS ajaline resolutsioon on tehniliselt fMRIst siiski parem – ühes sekundis salvestatakse ühest asukohast kuni 120 andmepunkti (fMRI mõne vastu). Iseasi on muidugi, kui palju sellest abi on, kuna mõõdetav signaal (hemogloobiini hulga muutus) on ajuaktiivsusest igal juhul mitu sekundit maas.

  2. Bachmann
    november 11, 2011, 9:29 e.l.

    Muidugi, maskeerimist, attentional blinki, liikumisega indutseeritud pimedust vmt kümnete ja sadade millisekundite ajaskaalal aset leidvate protsesside uurimisel poleks suurt mõtet, kui tahta nende vahetuid signatuure leida. Samas saab kavalaid katsedisaine välja mõeldes kaudselt ka aeglasemate protsesside kohta käivate tulemuste põhjal loogilisi järeldusi tehes midagi kiiremate protsesside kohta öelda. Näiteks kujutame ette maskeerimiskatset, kus sadade trialite lõikes vastandatakse teadvustatud trialite summaarne fNIRS aktiivsus ja mitteteadvustatud trialite summaarne aktiivsus (trialid peaksid siiski omavahel piisavalt suure ajaintervalliga eraldatud olema). Seega saaks uurida maskeerimiskatses saavutatud teadvustamise versus mitteteadvustamise akumuleeruvaid tagajärgi aju eri piirkondade protsessidele. Jne. Arvestades fNIRSi mugavust ja universaalset kasutamisvõimalust on see vägagi hea meetod kortikaalsete protsesside uurimiseks. Kaudselt saaks uurida ka subkortikaalseid mõjusid, kui muude meetoditega (nt ajukahjustuse teadaolev subkortikaalne koht) kindlaks teha mil moel mingi kindel koorealune struktuur kaasa mängib (või ei mängi).

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s