Kuhu lähed, teadus?

Kas teadustulemused, mida me loeme ja toodame, on tõepoolest mõttekad ja õiged? Kui paljusid publitseeritud tulemusi võime me tõepoolest usaldada? Kui me mõnda eksperimentaalset tulemust korrata ei suuda, siis kas viga oli meie katseseadetes või milleski muus? Usun, et igaühel, kes on teadust teinud ja asja üle järele mõelnud, on kõige selle suhtes omad kahtlused. Ressursid (grandirahad, positsioonid) on piiratud, mis võib täiesti loogiliselt viia selleni, et teadlased võtavad oma karjääri (või ka oma perekonna) heaolu nimel ette nii otseseid riske, võltsides tulemusi, kui ka väiksemaid sigadusi, näiteks tehes signifikantse efekti nimel kümneid erinevaid analüüse, nende tegelikku arvu ja mõningaid sobimatuid tulemusi esitamata jättes. Järgnevad viited vajaksid tegelikult pikka ja põhjalikku arutlust, aga aja puuduse tõttu teen ainult kõige olulisema ja juhin lugejate tähelepanu vastavatele kirjatükkidele. Kommentaarid ja diskussioon on teretulnud.

New York Timesi artikkel pettusega vahele jäänud tuntud hollandi psühholoogist, kuid oleks tobe arvata, et tegu on ainult psühholoogiateaduses toimuva fenomeniga.
Tuntud psühholoogiajakirjas Psychological Science ilmunud kriitika psühholoogiateaduse kohta, mis aga muidugi kehtib rohkemal või vähemal määral ka muude teaduste kohta.

  1. jaanaru
    november 3, 2011, 6:32 p.l.

    see uudis hollandi juhtumi kohta jõudis ka tänase Science’i veergudele – http://www.sciencemag.org/content/334/6056/579.summary

  2. Madis
    november 4, 2011, 10:57 e.l.

    Kas “akadeemiline petturlus” on õiguslikus korras karistatav või piirdub kogu vastutus ainult kirjaliku vabandusega?

  3. jaanaru
    november 4, 2011, 4:32 p.l.

    kindlasti kaasneb akadeemilise petturlusele lisaks kirjalikule vabandusele ka ametiposti(de)lt vabastamine. kriminaalkorras karistamise kohta võiks keegi targem kommenteerida: kindlasti on mingi paragrahv grandirahade kuritarvitamise kohta, kuid kas üldse ja kuidas võetakse menetluse alla teadlaste sihilik petmine ja õpilaste (nt doktorantide) töö ja elu kuritarvitamine, on mulle ebaselge.

  4. jana
    november 6, 2011, 4:12 p.l.

    Kas kuidagi oleks võimalik lugeda ka mainitud artikli “False-Positive Psychology…” täisteksti ?

  5. jaanaru
    november 6, 2011, 4:35 p.l.

    aga palun (vaata meili; kui oled tegelikult keegi teine Jana, siis saada mulle vastava sisuga e-kiri ja edastan selle artikli)

  6. Kristjan Korjus
    november 6, 2011, 9:56 p.l.

    Sarnased probleemid on ka teistes teadusharudes. Näiteks Natures ilmunud arutlus “Believe it or not: how much can we rely on published data on potential drug targets?” väidab lausa: “A unique report from Bayer pharmaceutical company suggests that around 65% of academic research might not be reproducible.”, mis on päris karm. (http://www.nature.com/nrd/journal/v10/n5/full/nrd3439.html , mul pdf-id kui keegi soovib lugeda)

    Selline liigne edu kultus on ka majanduse ja demokraatia kriisi hea seletus. Tahaks sellest hea meelega varsti veel kirjutada.

    Juhan rääkis kunagi teaduspolitseist, mis tundub järjest rohkem ennast õigustav idee. Seda saaks äkki teha kuidagi sotsiaalvõrgustike lahendusi ja ideid kasutades. Ka seda mõtet võiks edasi arendada.

  7. jaanaru
    november 7, 2011, 8:23 e.l.

    selles kontekstis tasub vaadata ka John Ioannidise töid, näiteks
    http://www.plosmedicine.org/article/info:doi/10.1371/journal.pmed.0020124
    tal on mitmeid kriitilisi mõtteid – tasub pubmedist lihtsalt vaadata “Ioannidis JP”

  8. jaanaru
    november 8, 2011, 1:26 p.l.

    Jaan-Juhan Oidermaa artikkel antud teemal: http://teadus.err.ee/artikkel?id=5646&cat=1

  9. jaanaru
    november 9, 2011, 7:18 p.l.
  10. Kristjan Korjus
    jaanuar 13, 2012, 9:13 e.l.

    TÜ informaatika doktorant Konstantin kirjutab praktilistest nippidest, et kuidas siis ikkagi andmeid “võltsida”*: http://fouryears.eu/2012/01/10/making-your-results-look-convincing/
    *tulemusi ilusamas valguses näidata

  11. jaanaru
    jaanuar 19, 2012, 2:15 p.l.

    väga hea selleteemaline blogipostitus ühelt edukalt neuropsühholoogia professorilt: http://deevybee.blogspot.com/2012/01/novelty-interest-and-replicability.html

  12. jaanaru
    mai 16, 2012, 5:26 p.l.

    kallutatud tulemused vangutavad teaduse alustalasid – http://www.nature.com/news/beware-the-creeping-cracks-of-bias-1.10600

  13. jaanaru
    juuli 4, 2012, 8:30 p.l.

    Näib, et patustajaid lisandub veelgi: http://www.nature.com/news/the-data-detective-1.10937

  14. jaanaru
    mai 1, 2013, 6:04 p.l.

    natuke hilinenult: Daniel Kahneman arvab, et sotsiaalpsühholoogid peaksid oma eksperimente kordama ja katsete usaldusväärsust tõstma – http://www.nature.com/news/nobel-laureate-challenges-psychologists-to-clean-up-their-act-1.11535

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s