Esileht > Üritused, teadvuseteadus, viited > Teadvuse Neuroteadus 2012

Teadvuse Neuroteadus 2012

Neuroteaduse aastakohtumine on üks tore üritus. Eelmine aasta sai seal ka kohal käidud, seekord endal nii suurt tungi polnud, aga suurürituse kava tasub siiski korra vaadata. Kuna vähemalt abstracti saatmise hetkel on tingimuseks, et töö ei tohi olla veel aktsepteeritud ega avaldatud, sisaldab kava väga palju uut materjali, mille avaldamist on oodata alles järgmisel aastal (või mõnel juhul alles mitme aasta pärast). Uurisin natuke, mida meile teadvuseteaduse jaoks olulist pakutakse.

Esiteks paar tööd, mis uurivad teadvuse sisusid:
– Nao Tsuchiya on üks teadvuseteaduse noore generatsiooni sümpaatsetest eestvedajatest. Oma töö lühikokkuvõttes kirjeldab ta põnevaid katseid teadvuse neuronaalsete korrelaatide kohta, kus andmeteks on intrakraniaalsed signaalid inimajust. Töö lühikokkuvõte väidab, et teadvusetu representatsioon on seotud piirkondade vahelise sünkroonsusega, samas kui millegi teadvustamine on seotud lokaalse stabiilse aktiivsusega. Tegu on kahtlemata tööga, mis paneb mind kurvastama, et ma Washingtonis pole.
– teadvuseteaduse maestrod Koch ja Haynes teevad koostööd uuringus, mille sisuks on visuaalse korteksi ja prefrontaalse korteksi vahelise andmevoo seostamine teadvustamisega. Sisuliselt nad näitavad, et teadvustamine on seotud kausaalse mõjuga visuaalsest korteksist prefrontaalsesse korteksisse.
– David Leopoldi grupp on viimastel aastatel teinud üsna lahedaid töid teadvuse neurokorrelaatide kohta, mis pole saanud väärilist tähelepanu. Just Alexander Maier on juhtinud mitut huvitavat katset, millest üks olulisemaid ilmus mõne aasta eest Nature Neuroscience’is. Neuroteaduse aastakohtumise kavast selgub, et autorid on nüüd käsile võtnud viimasel ajal väga tähtsaks saanud vastanduse tähelepanu ja teadvuse vahel ja uurivad seda ahvikeste esmases visuaalses korteksis. Töö lühikokkuvõttest ilmneb, et üksikneuronite laenglemine esmases visuaalses korteksis ei ole seotud teadvustamisega, kuid on tihedalt seotud tähelepanuga.
– ja lõpuks tasub märkimist üks ilus töö Pieter Roelfsema grupilt. Töö lühikokkuvõtte põhjal tuleb välja, et nad üritasid luue täpset elektrofüsioloogilist põhja praeguseks juba klassikaks tunnustatud Walshi ja Pascual-Leone tulemusele, kus TMSi abil näidati tagasisidestatud ühenduste olulisust teadvustamisprotsessis. TMS on aga vahel üks tobedalt toores riist, mis ei ole sugugi mitte nii täpne, kui vahel arvatakse. Seega on täiesti mõttekas ja väga oluline uurida, kas üksikelektroodidega elektrofüsioloogiat tehes on võimalik neid efekte korrata. Pikk lugu lühidalt: EI OLE!

Ja teiseks, natuke teistmoodi vormis, mõned abstraktid teadvuse seisundi neurokorrelaatide kohta:
reorganization of brain functional modules across sleep. tsiteerides autoreid – “Our results contribute to the understanding of how global information processing in the human brain is related to the level of awareness and provides evidence favoring the hypothesis that breakdown of information integration or segregation correlates with a progressive loss of consciousness.”
EEG over the occipital sites contains signatures of loss and recovery of consciousness during general anesthesia. tsiteerides autoreid: “Our results suggest that the ADR [alpha-delta-ratio] computed from occipital EEG electrodes may be a readily discernible marker of loss of consciousness, the unconscious state and recovery of consciousness under general anesthesia.”
– ja lõpuks tundub, et sama grupp on samade andmete pealt saatnud peaaegu samad tulemused kahel postril: 1) Changes in neuronal firing and network interactions in humans during propofol anesthesia ja 2) Propofol-induced general anesthesia produces coordinated action potential bursts in human cortical neurons. Tsiteerides neist viimast: “These findings suggest that unconsciousness is associated with a breakdown of cortical communication, in which neurons become entrained to a slow oscillation.”

Kindlasti jäi mul mitu põnevat asja leidmata. Kes tahab ise otsida, kasutagu neuroteaduse aastakonverentsi kavaplaneerijat. Kui midagi huvitavat silma jääb, tooge see palun ka siin kommentaaride all esile!

  1. TB
    november 6, 2011, 11:12 e.l.

    Jaan, aitäh hea pühapäevase lugemise eest. Nagu näeme, vastuolud seni teadaoleva ja uute andmete vahel püsivad ja neid ei paista vähemaks jäävat. Nagu me mõlemad oleme üha rohkem arvanud, ehk peaks keskendume eelkõige närviraku ja sünapsite elektrofüsioloogiale, kombineerituna endofenotüüpse geeniekspressiooni ja proteoomikaga :-)? fMRI, EEG, isegi LFP ja ehk isegi üksikneuroni pelgalt elektrilise aktiivsuse registreerimine ja korreleerimine võib olla ebapiisav ja nö poolele teele jäämine ilma et me näeks virgatsainete, rakukeskkonna elektrilise biokeemia eripärasid seoses vastandusega teadvus versus mitteteadvus. (MIs ei pisenda vajadust jätkata traditsiooniliste ajukuva meetoditega kontrastiivanalüüsi kontekstis, sest tervameelseid katseid saab ikka teha.) Üks märkus Christofi ja John Dylani juhitud uurimisrühma töö kohta: kahjuks uurisid nad mitte visuaalse esmase teadvustamise korrelaate, vaid esmase teadvustamise andmete põhjal tekkiva visuaal-kognitiivse äratundmise neurokorrelaate. Ka see on muidugi oluline, kuid muuninägude elementide teadvustamine ilma neid näona ära tundmata on siiski teadvustamine, ehkki madalal eelkategoriaalsel tasemel.

  2. jaanaru
    november 6, 2011, 1:26 p.l.

    Kustutasin siit ühe kommentaari, mis oli kohatu, ei omanud ilmselget seost minu artikliga ja oli kaaskõnelejate suhtes solvav. Siin blogis võib isiklikke arvamusi esitada, aga nad peavad olema selged, viisakad ja sisukad. Ma vabandan, et pidin selle kommentaari kustutama.

  3. jana
    november 6, 2011, 6:29 p.l.

    otsisin abstraktidest, et ehk leidub midagi, mida saaks kasutada haridusuuringutes. Muuseas leidsin et neuroteaduses saaks kasutada “odavat ja käepäraset leiutist ” :The blue light special: a portable, low-cost optogenetics kit for the classroom (http://www.abstractsonline.com/Plan/ViewAbstract.aspx?mID=2773&sKey=25ad33f0-55a3-44d6-b91a-4479976fc556&cKey=ad4a8c2e-65ac-43a2-a112-fdcb2c34e44d&mKey=%7b8334BE29-8911-4991-8C31-32B32DD5E6C8%7d).
    Esmapilgul tundus foto nimetatud masinast küll lõbusana, aga ehk tõepoolest on väga hea leiutis🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s