Esileht > inimlikud postitused, noorele teadlasele, TNK > Vastu võetud: teadvuse neuronaalsete korrelaatide destilleerimine

Vastu võetud: teadvuse neuronaalsete korrelaatide destilleerimine

Noored teadlased avastavad ikka vahel pettumusega, et keegi on veiniklaasi taga tärganud kavala eksperimentaalse idee juba paari aasta eest veelgi paremini rakendanud. Päris õudne on aga lugu siis, kui see noor või miks mitte ka vana teadlane alles pärast vastava töö tegemist ja artikli kirjutamist avastab, et just on see idee kellegi teise poolt avaldatud. Sellise situatsiooni ees sai meil seistud suvel.

Minu juhendajad ja mentorid Lucia Melloni ja Talis Bachmann olid iseseisvalt aastatel 2009 ja 2010 avaldanud lühikesi mõtteid selle kohta, et äkki see meetod, mille abil teadvust tavaliselt uuritakse, ei ole päris nii hea kui seda arvatakse. Nendele ideedele rajatud põhitees seisneb selles, et võrreldes omavahel katsekordi, kus katseisik mingit eesmärkobjekti teadvustab, nende katsekordadega, kus ta seda eesmärkobjekti ei teadvusta, ei anna meile (võrdluse) tulemusena mitte ainult teadvuse neuronaalseid korrelaate, vaid ka protsesse, mis eelnevad või järgnevad teadvuselamusele. Või sõnastades teisiti: võrreldes omavahel sääraseid katsekordi ja leides ajuaktiivsuse X, ei ole me halval juhul midagi teadvuse kohta teada saanud, sest X võib ka teadvuselamusele eelneda või järgneda. Minu soov oli neid olulisi ideid pikemalt ja põhjalikumalt sõnastada, et nad kindlasti nähtavale saaksid ja teised teadlased oma katseid vastavalt paremini kujundada teaksid. Nende probleemide valguses tuleb leida uusi ja paremaid katseparadigmasid, mille abil teadvuse neuronaalseid korrelaate destilleerida.

Kahjuks läks kokkuvõttes ikka päris tükk aega, enne kui see suures osas teoreetiline projekt kenasti paberile sai. Ja mis veel hullem – kui nad kenasti valmis olid, ei olnud paar esimest suurt ajakirja sugugi niiväga meie ideedest huvitatud. Eks see ole normaalne, et me ise oma ideid tähtsamaks peame kui teised. Niisiis oli ju isegi mõneti suisa julgustav, kui me avastasime, et samasugune töö on just vastu võetud … ainult autorite nimed pole meie omad. Seda avastada oli osati jube, aga tore oli see, et kui ka teised samasuguste ideede peale tulevad, peab seal taga ju olema rohkemat kui vaid meie enda unelmad (aitäh Juhanile selle seiga pideva meeldetuletamise eest!)

Kahjuks on nii, et teadust mõõdetakse mitte nende ideede järgi, mis me peas või paberil kunagi olnud on, vaid nende ideede järgi, mida on peetud piisavalt originaalseks, et neid vastavalt kõrgetes ajakirjades avaldada. Seega on pärast nii mõndagi tumedamat hetke, saatanlikke vingerpusse toimetamissüsteemi poolt, uusi ja vihaseid arvustusi, väga põhjalikku revisiooni, ehmatavaid uudiseid, ükskõiksushetki ja lihtsalt kogu eluks meelde jäävaid elamusi hea meel tunda ja teada, et artikkel on siiski lõpuks oma tee leidnud sinna, kuhu ta vast sobib: ajakirja Neuroscience and Biobehavioral Reviews. Ilmselt on lubatud väike tähistamine.

  1. Kristjan Korjus
    detsember 8, 2011, 9:14 p.l.

    Palju õnne!🙂

  2. jana
    detsember 8, 2011, 9:36 p.l.

    õnnitlused ja tänud selle “õppetunni” kirjapeneku eest ,milles on nii lohutust kui innustust ka teistele🙂

  3. detsember 9, 2011, 7:38 e.l.

    Vabandan ehk veidi järsu pöördumise pärast, ette!
    Minu W aadressil ripub juba ammust-ilma “Liikumisteisendused”, milles ma annan lihtsad selgitused (“lihtsad” kooliõpilasele!): nimelt Galilei liikumisteisenduste “taastamise” vajadusele. ( URL: http://wp.me/pf2B5-1nm )
    Sellega viitan otseselt 1905-ndal aastal väljatöötatud (Lorentz&Poincare`) nn. aeglaste elektronide kinemaatika-teooriale, milles säilub aegruumi eukleidilisus ja esitan liikumisteisendused “funktsionaalsel kujul”: f(ct) = ct(1 – (v/c)cosa),
    kui g = 1/f, siis g = ct/(1 – (v/c)cosa).
    Viimane ONGI Galilei teisenduse PÖÖRDFUNKTSIOON.
    NB! Siinjuures rõhutan: Signaal c – ei pea olema valgussignaal!
    See on täielikus (ja mõistuspärases!) kooskõlas 1905 esitatuga (Vt. näit. venekeelset “Füüsikasõnaraamatut”, 1985.!):
    (Aeglane) elektron liigub täpselt niimoodi, et ei tekiks tema liikumisest tekkida võivaid efekte. Kuidas siis aga on selle “eukleidilisusega”? Lihtne:
    Relatiivses omavahelises liikumises 2 objekti, kiirusel v, liiguvad teineteise suhtes “relatiivses aegruumis”, mis on selle kiiruse v sihiliselt risthomoteetsed, teguriga k = 1/L, milles L on nn. Lorentz-faktor.
    Omapäraselt selgub siit ka “minu keelureegli” järgimine: peegeldusteisendus – ei ole liikumisteisendus! Samas aga võime vaadelda ruumi “ristmõõdistamist” signaaliga c. “Lähenemisel” olgu meil kiirus (+v), “eemaldumisel” (-v), millede teisendusfunktsioonid on niisiis vastavalt f ja f(-). Näeme, et “rist-liikumis-teisenduse” funktsioon k eksisteerib – ja ongi minu esitatud kujuline (k – on (ruutjuur liitfunktsioonist f f(-)).
    Kõige elementaarsem “Liikumisteisenduste” kontroll on küsimises: MIS ASI on funktsioon g? Selgub, et see on nimelt seesama funktsioon, mida “otsis” Zenon, kui ta esitas oma apooria “liikumise olematusest” – selle otsene lahend!

  4. Krista
    detsember 9, 2011, 12:06 p.l.

    Meile peab jääma illusioon sellest, et me midagi maailmas muudame, et meil on võimalus midagi muuta. See on hädavajalik, sest ilma sellise mõtteviisita kaoks igasugune motivatsioon ja põhjus elamiseks. Seega pole oluline, kas me liigume või seisame paigal. Oluline on see, mida me ise endist arvame.

  5. TÜvilistlane
    detsember 9, 2011, 4:10 p.l.

    Ehk oleks mõttekas panna ka viited Melloni (2010) ja Bachmann’i (2009) töödele ning sellele deGraafi jt (2011/2012) tööle, et konkreetsemalt asja vastu huvi tundjatel lihtne vaadata oleks?

  6. jaanaru
    detsember 10, 2011, 1:16 p.l.

    aga palun.

    originaalsed tööd, kus ideed välja pakuti:

    Bachmann, T., 2009. Finding ERP-signatures of target awareness: puzzle persists because of experimental co-variation of the objective and subjective variables. Conscious Cogn 18, 804-808
    Melloni, L., Singer, W., 2010. Distinct characteristics of conscious experience are met by large scale neuronal synchronization, in: Perry, E., Collerton, D., LeBeau, F.E.N., Ashton, H. (Eds.), New horizons in the neuroscience of consciousness. John Benjamins, Amsterdam, pp. 17-28

    kokkuvõttev “teiste autorite ehmatav” töö (ilma viideteta eelnevatele töödele):

    de Graaf, T.A., Hsieh, P.J., Sack, A.T., 2012. The ‘correlates’ in neural correlates of consciousness. Neurosci Biobehav Rev 36, 191-197.

  7. annika
    detsember 12, 2011, 2:58 p.l.

    tore uudis, palju õnne!

  8. jaanaru
    detsember 17, 2011, 8:45 p.l.

    kõigile huvilistele, Neuroscience & Biobehavioral Reviews pani artikli kiiresti üles – http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0149763411002107

  9. jaanaru
    detsember 18, 2011, 10:05 e.l.
  10. ökul
    jaanuar 1, 2012, 2:39 e.l.

    HEAD UUT AASTAT KÕIGILE TEADVUSEBLOGISTIDELE !
    (Aga eelkõige Jaanile !)

  11. jaanaru
    jaanuar 3, 2012, 9:09 p.l.

    jaanaru :

    kõigile huvilistele, Neuroscience & Biobehavioral Reviews pani artikli kiiresti üles – http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0149763411002107

    sel aadressil on nüüd kättesaadav ka artikli lõppversioon!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s