Esileht > Üritused > Teadvusekonverents internetis, otseülekanne

Teadvusekonverents internetis, otseülekanne

Paar tundi pärast selle postituse lisamist (ca kell 19.00 meie kohaliku aja järgi) algab neljas Teadvuse Internetikonverents. Kuna tegu on netikonverentsiga, saab seda muidugi ka vaadata. Täna esineb tunnustatud teadvuseuurija Bernard Baars, kelle ettekanne “kunagi 19.00 ajal” algama peakski. Külastage ürituse kodulehekülge, et saada parem ülevaade toimuvast. Sealt peaks õigel hetkel leidma ka viite Bernard Baarsi loengu ülekandele. Bernard Baars räägib teemal “the biological cost of consciousness” ja tema loengut saab vist näha ja kuulata siis, kui ülekande ajal loengu nimele klikkida (aga ma päris kindel olla ei saa, kuna ise varem kaasa teinud pole).

Eelmistel aastatel on olnud ka mitmeid huvitavaid ettekandeid. Viitan siia Hakwan Lau ettekande, millele selle netikonverentsi vastavalt lehelt leiab ka põhjalikud kommentaarid nii video- kui ka tekstivormis. Kokkuvõttes on tegu väga huvitava aruteluga, mis loodetavasti annab hea ülevaate ka sellest, mis sel aastal juhtuma hakkab.

Rubriigid:Üritused
  1. jaanaru
    veebruar 17, 2012, 9:46 p.l.

    tundub, et ma sain asjast ikkagi valesti aru: suur osa loenguid on nüüd korraga üleval, aga ilmselt siis ülejäänuid veel lisatakse ja kommenteerimine ja arutamine kestab 2. märtsini. head vaatamist!

  2. veebruar 19, 2012, 3:59 p.l.

    Selle video algus oli huvitav, sest nagu tavaliselt, püüavad teadlased teadvust uurida kui mingit objekti või nähtust. Minu meelest on see võimatu, sest teadvus ei ole ükski objekt ega nähtus ja ükski katse ei tõesta otseselt midagi. Teadvus on enne katset, katse ajal ja peale katset. Seega ei ole võimalik ära näidata või tõestada, mis see on. Teadvus on alati kohal, olgu see mõtteline minevik, olevik või mõtteline tulevik. Teadvust ei ole võimalik üheski katses eraldada või eristada kui mingit objekti.

    Aitäh!

  3. Kristjan Korjus
    veebruar 20, 2012, 12:01 p.l.

    Minu arust on natukene veidrad sellised argumentatsioonid. Ka näiteks gravitatsioon, aegruum, temperatuur jne on alati olemas – need ei kao enne ega pärast eksperimenti, aga ometi saab neid uurida. Loomulikult on teadvuse uurimine karm eriala, aga natukene täpsemalt peaks selle vastu filosofeerima.

  4. jaanaru
    veebruar 20, 2012, 1:18 p.l.

    Kristjani vastus oli hea, lisan vaid selle, et meil on (nagu ka gravitatsiooni jne) uurimiseks olemas meetodid, kuidas teadvuse fenomenile teaduslikult lähemale astuda. põhimõtteline strateegia on kirjeldatud siin – https://teadvus.wordpress.com/2008/10/08/tsp-kuidas-seda-lahendada/

  5. MargusM
    veebruar 26, 2012, 7:50 p.l.

    hingamisef2nn :
    …teadvus ei ole ükski objekt ega nähtus ja ükski katse ei tõesta otseselt midagi. Teadvus on enne katset, katse ajal ja peale katset. Seega ei ole võimalik ära näidata või tõestada, mis see on.

    Hiljuti sai siin ühes teises harus esile toodud BBC surmalähedaste kogemuste alase saate, mille üks juhtum oli eluaegse pimedaga, kelle aju ei toiminud “katse” ajal ning kes samal ajal suutis end vaadelda kõrvalt (nähes seejuures midagi esimest korda elus). Lisaks oli palju juhtumeid kus mõõteriistade kohaselt oli aju lakanud toimimast ning isikud kogesid ümbrust viisil mida nad selles olukorras poleks pidanud suutma. Kas sellised olukorrad võiks viia järeldusteni teadvuse ning ajutegevuse seose kohta?

  6. jaanaru
    veebruar 28, 2012, 2:23 p.l.

    MargusM, ärme esialgu järeldusi nende põhjal tee. Neutriinod ju ka ikkagi vist valgusest kiiremini ei liigu, kuigi oli väga äge ja üllatav tulemus – http://www.nature.com/news/timing-glitches-dog-neutrino-claim-1.10123 (eesti keeles ka – http://www.novaator.ee/ET/idee/koigest_kaablirike_mitte_valgusest_kiiremad_neutriinod/ ). Mõte on selles, et kui meie pika aja jooksul kogutud teadmised väidavad üht ja siis mingid üksikud lood väidavad teist, siis on mõistlikum jääda aja jooksul kogutud teadmistel tugineva arusaama juurde. Kõik võib muutuda, aga ootame tugevamaid tõendeid (vt ka https://teadvus.wordpress.com/2009/01/09/raamat-tahelepanu-ja-teadvus/#comment-2300 selle kohta, kuidas tugevamaid tõendeid väga lihtsalt saaks). Ka füüsikud ei heitnud neutriinode loo peale kohe kehtivaid füüsikateooriaid ja maailmavaateid kõrvale.

  7. Kristjan Korjus
    märts 1, 2012, 8:46 p.l.

    Järeldusi võib ikka teha, lihtalt peab mõistma, et ilmselt pole eeldus õige. Kui tõesti saab inimene surres kehast välja tulla ja ümbrust vaadata ja neid asju ka meelde jätta, siis see lükkaks pahupidi väga suure osa meie tsivilisatsiooni teadmistest. Ma isegi ei teaks kuidas siis täpselt edasi käituda. Peaks vaatama üle dualismi pooldavad teemad. Peaks olemasolevate mõõteriistadega veel kord täpselt mõõtma, et kas mingeid energiaid saab leida kui inimese hing surmalähedases kogemuses kehast lahkub. Peaks proovima koostada katseid, kus see hing proovib mõjutada mingeid masinaid. Loomulikult võiks pärast seda tõsiselt suhtuda ka väga paljudesse muudesse paranormaalsetesse nähtustesse. Igal juhul oleks see päris põnev.

    Igal juhul on tore nii mõelda, et mis siis juhtuks kui mingi eeldus osutuks tõeseks.

  8. Kristjan Korjus
    märts 1, 2012, 8:47 p.l.

    Kas keegi oskaks öelda, et kas kliinilises surmas töötab aju edasi? Kas EEG näitaks midagi?

  9. jaanaru
    märts 2, 2012, 9:58 e.l.

    Kehavälist kogemust on väga lihtne kindlaks teha. Kopeerin oma ühest postitusest:

    Teaduslikult oleks väga väga lihtne kindlaks teha kehaväliste kogemuste eksisteerimist: tuleks kuskile, kus patsient seda oma voodist ei näe, asetada mingi objekt, ja pärast patsiendilt selle kohta midagi pärida. (või hästi kontrollitud variandis, et välistada arstide ja õdede mõju, võib nt kapi peale suurelt kirjutada mingi sõna ja pärast küsida, mis sõna see oli?) See on teaduslikus mõttes väga lihtne katse. Ja seda on kõikjal maailmas läbi viidud. Ühes hiljutises ülevaateartiklis kirjutab surmalähedasi kogemusi uuriv ja uskuv teadlane: “Until now, however, there has been no published case where a patient has perceived this hidden sign” (Van Lommel, 2011, p. 23)

    On paar ägedat näidet (Pam Reynolds jne), aga arvestades seda, et kehaväliseid kogemusi raporteeritakse tuhandeid, kutsub see ettevaatlikkusele, kui nendest paljudest juhtudest vaid üksikud väga ägedad ja esmapilgul seletamatud tunduvad, ehkki oleks väga lihtne objektiivselt näidata, et teadvus tõesti kehast väljas käib. Seetõttu viitasingi neutriinodele.

    Kliinilises surmas aju töötab lühikest aega edasi. Raskete pikemate operatsioonide käigus jahutatakse keha ja aju madalamale temperatuurile ja kasutatakse spetsiifilisemaid tehnikaid ja aineid, et ei tekiks ajukahjustusi. Täitsa mõistlik kokkuvõte on wikipedias: http://en.wikipedia.org/wiki/Clinical_death . Kuna EEG mõõdab kolbani jõudvaid potentsiaale, siis ei ole ta üldjuhul usaldusväärne, ütlemaks midagi selle kohta, mis toimub aju madalamates, eluliste funktsioonidega seotud keskustes. Niisiis “flat EEG” on minu arvates üsna ebatäpne diagnoosivahend.

  10. Krista
    märts 2, 2012, 12:42 p.l.

    Mul oli nädal aega tagasi vestlus ühe narkoosiarstiga ja pärisin ääriveeri ka selliste kogemuste kohta. Tema sõnul pole Eesti inimesed varmad oma (sedalaadi) kogemusi teistele avaldama, vähemalt temale ei ole keegi tulnud oma surmalähedastest või kehavälistest sündmustest rääkima. Meil võib olla väga vähe infot pelgalt seetõttu, et eelarvamus on nii suur ja kes siis tahaks, et tema mõistuses keegi kahtlema hakkaks? Kirurgid ise oma patsientidelt selle kohta ei küsi ka.
    Jaani pakutud eksperimendi puhul on probleemiks see, et me ei tea, kuidas kehaväline “nägemine” toimub, mida sellises olukorras üldse on võimalik “näha”. Kahtlen väga, et mingi kusagile kirjutatud sõna või joonistatud märk sellises olukorras patsiendi jaoks oluline ja eksperimendi suhtes tulemust andev oleks.

  11. jaanaru
    märts 7, 2012, 6:33 p.l.

    Neutriinode võrdluse jätkuks sobib hästi see kolumn tänasest Nature’ist – http://www.nature.com/news/no-theory-is-too-special-to-question-1.10182

    toon ära viimased laused: “Questioning our laws, even on the basis of preliminary experiments, is a healthy exercise. We must assume that the next fundamental physics revolution is just beyond our nose, safely outside the reach of our brains, but within the grasp of the next truly innovative experiment.”

    Niisiis, jätkame otsinguid ja dialoogi ka aju ja teadvuse suhtes.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s