Esileht > ajuteadus, üldine, viited > Miljard eurot inimaju mudeldamiseks?

Miljard eurot inimaju mudeldamiseks?

Ajakirja Nature tänases numbris on väga kena erisektsioon Alan Turingu teadustöö kohta. Kahjuks kõik artiklid pole vabalt kättesaadavad, aga toimetaja veerg ja erisektsiooni sissejuhatus annavad meki sellest, mida lugeja leida võib, kui ta Nature viimast numbrit ülikooli raamatukogus sirvib. Väga kenasti on aga kättesaadav ja loetav lugu Henry Markrami visioonist mudeldada superarvutite abil kogu inimaju. Neuroteaduses keerleb diskussioon selle ümber, kas see väga suurejooneline projekt on väärt 1 miljard eurot – just seda summat ootaks ta EU poolt. Artiklis esitatakse kenasti erinevate poolte argumente selle kohta, kas meil tasub praegusel hetkel panna tohutult raha ja ressursse sellesse projekti või ei. Mis teie arvate?

Las Henry Markram räägib oma visioonist ka video vahendusel:

Rubriigid:ajuteadus, üldine, viited
  1. Kristjan Korjus
    veebruar 24, 2012, 6:24 p.l.

    Päris hull värk.

  2. jaanaru
    veebruar 24, 2012, 8:39 p.l.

    see on tohutu raha, millega kaasneb tohutu vastutus ja (loodetavasti, aga mitte kindlalt) tohutult põnevad tulevused. aga kui vaadata neid kuute, kelle seast need 2-3 miljardi saajat välja valitakse – http://cordis.europa.eu/fp7/ict/programme/fet/flagship/6pilots_en.html -, siis see käesolev ajumudeldus ei olegi kõige vähehuvitavam variant.

  3. endelpoder
    veebruar 24, 2012, 10:32 p.l.

    Mina soovitaks neil tegelda natuke väiksemamastaabiliste mudelitega ja püüda aru saada, mis on oluline ja mis mitte.

  4. Leopold
    veebruar 25, 2012, 10:28 p.l.

    Njah… konkurents 1 gigaeuro jaoks on vahest veidi h6re, aga sellesse projekti ma ei usu. Paar tuttavat kes tegelevad yhe-kahe neuroni modelleerimisega on juba piisavalt h2das – nende mure ei ole hetkel rohkemate neuronite yhendamine sama mudeliga, vaid yhest mudelist t2pne arusaamine. Mitmetasemeline modelleerimine oleks muidugi tore, aga ei n6ua nii palju raha et n2idata selle t88v6imet.

    Endliga ja yhe artikli eksperdiga n6us – miljard eurot kulub paremini 2ra mitmekesisematele projektidele. Kui nad 22dikak2rbse palju v2iksema aju kenasti olemasolevate meetoditega 2ra analyysivad ja n2itavad, et sellest on kasu, siis minugipoolest v6ib Euroopa maksumaksja anda raha, et samasugust teadmist inimaju kohta toota. Aga panen meeleldi raha selle peale, et viie aasta jooksul ei teeks nad ka k2rbse jaoks edasiminekut, mis innustaks inimaju modelleerimise katsetamist. Haigustele r6humine ja video n2itamine ei t2henda et hetkeprobleemid iga taseme eraldi modelleerimises lahendataks suurema arvutiga mis t88tleb mitut taset korraga.

    Minu kaks senti – raha saavad grafeen ja IT meditsiin.

  5. Bachmann
    veebruar 26, 2012, 10:38 e.l.

    Kuigi nö omakasupüüdlikult mõeldes oleks ju kena teada saada, et Markram’i projekt raha saab (m-s samas instituudis töötab ka meie väga hea kolleeg Michael Herzog ning Iiris Tuvi on seal töötanud), kaldun praegu olema Endeli ja Leopoldi “väitlustiimis”. Lisaks kõigele arvan, et enne kui pole õnnestunud välja töötada väga häid meetodeid in vivo molekulide ja üksikneuronite tasemel reaalajas toimuvate tegelike ajuprotsesside piinlikult (piisavalt?) täpseks mõõtmiseks ning seda väikese närvivõrgu kontekstis, aga samas kogu võrgustiku lokaalselt avalduvat mõju lahti harutades (nt püramiidneuroni dendriidiprotsessid erinevate saabuvate mõjutuste kontekstis jmt), ei pruugi see gigamudel meile midagi eriti anda. Seda ka meie probleemi — teadvuse — seisukohalt. Pigem usun seda, et mingil hetkel ilmub (-vad) geenius (-sed), kes juba olemasolevate andmete najal pakub (-vad) välja mõned uued ideed seni kahe silma vahale jäänud oluliste seoste märkamise ning katseandmete teravmeelse analüüsi abil. Seejärel kontrollitakse neid spetsiaalsetes eksperimentides ning võib toimuda kvalitatiivne hüpe teadvusprobleemile suunatud ajuteaduses. Pole võimatu, et geenius peaks valdama korraga molekulaarbioloogiat, neurofüsioloogiat ning matemaatikat tasemel, mis võimaldab matemaatikakeele abil n-ö näha toimuvaid protsesse nende dünaamikas. Ja tal peab olema ebatavaline võime suure eksperimentaalsete tööde lugemuse andmetes intuitiivselt teistele märkamatuks jäänud ühiseid jooni märgata. Cricki struktuuri-idee abil (“struktuur määrab protsessi, seega uurigem striktuuri”) võib siin poolele teele jääda. Teen panuse mingitele tasemetevahelistele protsessi-invariantidele, kus koos mängivad rakumembraani taseme protsessid ja võrgustiku taseme protsessid ning nende vahel avalduvad teatud (suhteliselt lihtsadki?) reeglid. … Aga nüüd järsku taban ennast mõttelt, et ehk aitaks Markrami gigamudel geeniustel olulist siiski kiiremini märgata?

  6. annika
    veebruar 27, 2012, 9:53 e.l.

    leidsin ühe toreda ülevaatliku tabeli suuremate simulatsiooniprojektide kohta: http://synapticlink.org/BrainProjectComparison.html

    aga eks olulise taseme väljaselgitamiseks on mitu teed. üks neist on praegu MIT-is käimas olev “openworm project” https://neurolinx.org/openworm.htm , mis on järjekordne katse mudeldada C. elegansi 302 närvirakku ja seeläbi leida kinnitust, et inimaju mudeldamiseks võiks ehk ka piisata neuronite taseme piisavalt täpsest simuleerimisest. kuigi varasemad katsed seda teha pole õnnestunud, siis nad loodavad, et optogeneetika ja uuemad in vitro (nt. http://www.mcb.harvard.edu/lichtman/ATLUM/ATLUM_web.htm, http://news.harvard.edu/gazette/story/2007/10/researchers-create-colorful-brainbow-images-of-the-nervous-system/) ja in vivo (optogeneetika ja sellel põhinevad edasiarendused) tehnikad võimaldavad neil saada piisavalt täpset infot C. elegansi närvirakkude toimimise kohta, et projekt võiks õnnestuda. aga elame-näeme🙂

    Üks arendatav rekombinantsel DNA-l / RNA-l põhinev in vivo visualiseerimise tehnika on kirjeldatud siin, nt. http://www.ploscompbiol.org/article/info:doi/10.1371/journal.pcbi.1002291
    (aga praeguses variandis peavad nad küll vaese roti veel maha lööma, et in vivo kogutud andmed kätte saada…)

  7. annika
    märts 2, 2012, 12:02 p.l.
  8. Leopold
    jaanuar 25, 2013, 3:06 p.l.

    Nyyd on siis selge et see raha tuleb aju simuleerimiseks, ning teise miljardi saab grafeen. Soovib keegi kirja panna ennustusi mis selle projekti tulemiks saab?

  9. jaanaru
    jaanuar 25, 2013, 6:42 p.l.

    Aitäh, Leopold, ma ise polnudki veel seda märganud. Nature uudisenupp on siin: http://www.nature.com/news/billion-euro-brain-simulation-and-graphene-projects-win-european-funds-1.12291

    Katsun lähinädalatel ehk väikese mõtiskluse kirjutada või vähemalt mõnele minu omast asjalikumale arvamusele viidata.

  10. Leopold
    jaanuar 31, 2013, 5:02 e.l.

    Kui juba ennustama hakkad, siis teine p6nev kysimus on kust v6etakse programmiks vajalik omaosalus – “matched funds” mis uudistest l2bi on k2inud peaks t2hendama, et teine miljard eurot tuleb osalistel endal kuskilt k2tte saada. Palju praegune ajuuuringute aastaeelarve Euroopa Liidus on?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s