Esileht > noorele teadlasele, Teaduspublitseerimine > Halvad koopiad (psühholoogia)teaduses

Halvad koopiad (psühholoogia)teaduses

Tänase ajakirja Nature numbri veergudel on väga huvitav uudislugu psühholoogiateaduse probleemidest teadustulemuste kordamisel. Loo autoriks on teadusblogija Ed Yong ja teemade hulgas on palju neid, mida oleme käsitlenud viimaste kuude jooksul: Daryl Bemi tulemustest, mis on paljude psühholoogiateadlaste arvates kahtlased ja mida teised teadlased pole suutnud korrata; sellest, kuidas psühholooagiateadlased on mõistnud, et ilmunud on palju võlts-positiivseid tulemusi; otsestest võltsingutest; John Barghi katse kordamise ümber tekkinud afäärist ja selle järelkajadest; ja sellest, kuidas psühholoogid on ette võtnud oma teadusharu mainet kaitsta, hakates tähtsamaid tulemusi süstemaatiliselt kordama. Ma arvan, et kognitiivne neuroteadus (ja ehk ka mõned teised teadusharud) ei jää psühholoogiateadusest oma kahtlaste tulemuste suhtes kuidagi maha (ja targemad arvavad sama), niisiis jääb vaid loota, et ka need teised teadusharud psühholoogiateaduse eeskujul oma probleemid käsile võtavad.

  1. A.Laan
    mai 18, 2012, 12:49 e.l.

    Teadustulemuste kordamisega sarnane probleem on selection bias. Näiteks elektrofüsioloogias uuritakse tihti neuroneid, mis vastavad teatud kitsapiirilistele stiimulitele ja muud rakud jäetakse detailselt iseloomustamata, hoolimata sellest, et need „other neurons” võivad moodustada kõikidest rakkudest enamuse. Tihti uuritakse rakke, mis annavad huvitavaid ja lihtsasti korratavaid tulemusi ja teisi rakke ignoreeritakse. Paljud tulemused tunduvad väga „kindlad” selle pärast, et imelike omadustega objektid on lõplikust analüüsist välja jäetud. Kindlasti väärt probleem, mille üle arutada. Kahjuks tunnen isiklikult inimesi, kes on selle teema liigse arutamise tõttu töötuks jäänud.

  2. jaanaru
    mai 18, 2012, 5:19 e.l.

    Aitäh hea neuroteadust puudutava märkuse eest. Olen korra varem ka siin blogis vihjanud Ohlhauseni ja Fieldi kriitilisele ülevaatele sellest, kui palju (või täpsemalt vähe) me V1st mõistame. Vastavas artiklis õnnestus neil seda kallutatud valiku teemat arvustada ilma tööd kaotamata ja kõigil huvitatutel on võimalik nende artiklist selle probleemi kohta rohkem teada saada: http://redwood.psych.cornell.edu/papers/V1-article.pdf (punkt 2.1)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s