Esileht > Üritused, teadvuseteadus > Teadvuseteaduse aastakonverents: 1. päev

Teadvuseteaduse aastakonverents: 1. päev

Tänane esimene täispikk päev oli küll täis põnevaid ideid ja tulemusi. Kõigesti pikalt ei oleks jaksu kirjutada, seega kommenteerin lühidalt:

– Päeva alustas noor vaimufilosoof Tim Bayne, kes argumenteeris, et on tähtis teada teadvuse strukturaalseid omadusi; otse loomulikult üks olulisemaid omadusi näib (vähemalt meie intuitsiooni põhjal) olevat see, et teadvusmulje on ühtne. Ta argumenteeris tugevasti lokaalsete teooriate (Zeki, Malach) vastu ja näitas, et lokaalselt kodeeritud sisud saavad teadvuslikuks vaid siis, kui nad ühendatakse teadvusväljaga. Tim Bayne muidugi kiitis siin Tononi teooriat, aga tasub mainida, et väga hästi sobib sellise intuitsiooniga ka TÜ professori T. Bachmanni teooria, mis ütleb, et teadvusväljaga sõlmitakse sisud mittespetsiifilise talaamilise modulatsiooni kaudu.

– Järgnes sümpoosium, kus Andreas Engeli dirigeerimisel esinesid Supp, Boly ja Purdon, kes esitasid tükke üldnarkoosi teemadel. Miks teadvus anesteesia puhul kaob? Kuidas seda selgitada? Mis taseme selgitus on kõige adekvaatsem? Eks intuitsioon ole, et seda selgitust tuleb otsida võrgustiku tasemel, aga siin võiks ju küsida, mis taseme võrgustiku tasemel? Nt Supp jt on asju uurinud EEG allikaanalüüside tasemel, kuid minu jaoks kõige põnevam oli just Purdoni ettekanne, kus neil teadlastel oli õnnestunud andmeid koguda intrakraniaalselt – selgus, et üksikute neuronite laenglemine langeb madalasagedusliku populatsioonirütmi vangi ja kuna rütmid on erinevates ajupiirkondades omavahel juhuslikult (st pole faasilukustust), jääbki funktsionaalne integratsioon loomata.

– Aga misasi see integratsioon üldse on? Sel konverentsil räägitakse palju efektiivsetest ühendustest, funktsionaalsetest ühendustest, integratsioonist ja informatsiooni integratsioonist, aga mida nende sõnade all silmas peetakse? Nad kõlavad hästi, uhkelt, ja nad aitavad publitseerida artikleid, kuid tegelikult huvitavad meid konkreetsed integratsiooni mehhanismid. Nt sünkroonsus oleks üks selline mehhanism, kuid ilmselt ei tasu laisaks muutuda ja selle lihtsa ideega leppida. Kuidas ajus ajas paindlikult erinevaid neuronipopulatsioone omavahel kokku panna?

– Lõpuks kirjeldan ühte toredat psühhofüüsika katset. Claire Sergent on läbi viinud väga mitmeid väga ägedaid (ja tohutult tsiteeritud) ajukatseid, kuid nüüd on ta tagasi psühhofüüsika juures. Nimelt uurivad nad, kas tähelepanu abil saab stiimulit tagasi teadvusesse tuua pärast seda, kui stiimul juba ekraanilt kadunud on. Esitatakse kaks stiimulit, mis kaovad; ühe kadunud stiimuli ümber olnud ringike muutub heledamaks, mis peaks tõmbama sinna tahtmatut tähelepanu … ja voila, stiimul tekib taas teadvusesse, isegi kui see tähelepanuline osundaja esitatakse 400 ms pärast stiimuli kadumist. Väidetavalt töötab see ka tahtliku tähelepanu puhul ja siis olevat efekte näha isegi 900 ms pärast stiimuli kadumist. Niisiis, stiimul, mis kaob ekraanilt ja teadvusest, võib taastekkida, kui sinna positsioonile juhtida tähelepanu. Või küsige Renatelt – tal oli ka pisut teine interpretatsioon, mida me ehk Eestis ka katseliselt testida saame. Igal juhul oli natuke pettumus, et tulemusi arutati taas globaalse tööruumi teooria valguses, samas kui palju elegantsema selgituse antud efektile annab taas näiteks T. Bachmanni teooria – tähelepanuline osundamine ruumis lihtsalt käivitab mittespetsiifilise modulatsiooniprotsessi, mis annab vajalikku energiat korteksis hääbuvale spetsiifilisele sisule. Nii käesolev efekt kui ka tema selgitus T. Bachmanni teooria abil sarnanevad väga paari aasta eest Wu ja kolleegide poolt leitule, mida me ka ajakirja juures kommenteerisime (kommentaar kommentaarile: nüüd, pärast meie tollase selgituse taaskordset lugemist, tahaksin mainida, et ma ise oleksin tänasel päeval palju skeptilisem kogu selle ostsillatsioonide ja sünkroonsuse loo juures; mittespetsiifilise modulatsiooni põhimõte selgitab neid kahte fenomeni elegantselt ka ilma ostsillatsioonide ja sünkroonsuseta).

Täitsa inspireeriv päev oli. Vaatame, mis saab edasi.

  1. Bachmann
    juuli 4, 2012, 12:17 p.l.

    Kommentaar Sergenti uurimusele:
    Siinkommenteerija 1989. a. raamatus kirjeldasin oma katset, kus sihtstiimulit ja sellele järgnevat maski esitati binokulaarse võistluse tingimustes — kas siis domineerivasse silma (mille sisu teadvustati) või allasurutud silma (mille sisu ei teadvustatud). Nii käitumuslikud tulemused kui ka katseisikute subjektiivsed muljed näitasid, et teadvusvälises kanalis esitatud stiimulit ikkagi tajuti juhuslikust suurema tõenäosusega. Mulje oli, et stiimul taasilmub teadvusse (ehkki algul oli see esitatud allasurutud kanalisse). (Mõistagi oli teadvustatud kanalisse esitatud stiimulite tajumise tase kõrgem.) Seega on Sergenti katsel analoog ka erineva katseparadigma abil saaduna.
    Jaan jt: ehk tasub seda katset taaselustada?

  2. jaanaru
    juuli 4, 2012, 8:41 p.l.

    kena kokkusattumuse tõttu on mul just see 1989. aasta raamat Brightonis kaasas – neid tulemusi pole kunagi artiklina avaldatud? võiks olla huvitav nende üle taas mõelda. Sa siin kirjeldad teadvustamist, aga graafidelt justkui näiks, et mõõdeti äratundmist. See oleks minu arvates isegi huvitavam, kui maskeerimine oleks võimalik ka teadvuseväliselt, sest nt S. Kouider esitas ka oma tulemusi, et tähelepanu silmapilgutust võib leida täitsa teadvuseväliste stiimulite korral.

  3. Bachmann
    juuli 5, 2012, 10:09 e.l.

    Jah, “ranges” raamatus esitatakse andmed äratundmisest, sest teadvustamise selgust tol ajal sõltuva muutujana selles katses ei kasutanud. Katseisikute subjektiivsed muljed (sj autori pilootkatse muljed) lubavad rääkida maskeerimisstiimulite subjektiivsest teadvusseilmumisest retrospektiivselt. Seega on uus analoogiline katse, aga teadvustamisselgust vmt mõõtes täiesti põhjendatud.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s