Esileht > Üritused, teadvuseteadus > Teadvuseteaduse aastakonverents: 2. päev

Teadvuseteaduse aastakonverents: 2. päev

Täna tõesti lühikokkuvõte:

– Geraint Rees rääkis oma väga kaunis ja heas toonis ettekandes mitte niivõrd oma mõtetelugemistöödest, vaid sellest, kuidas interindividuaalsed erinevused aju struktuuris mõjutavad seda, kuidas me tajume ja mõtleme

– Kevin O’Regan argumenteeris taas, et seletuslik lõhe on vaid enesepettus ja et Terminaator on teadvusel nagu meiegi

– eestlaste tänase päeva lemmik oli nooruke Mike Cohen, kes on avaldanud ühe provotseeriva artikli TICSis ja kes üsna efektiivselt näitas, miks teadvuseteaduse assotsiatsiooni hetkepresidendi Victor Lamme sissejuhatav jutt oli jura.

– Cleeremansi laborist oli huvitav tulemus, mille aluseks oli tähelepanek, et järjepidevad teadvustamisfunktsioonid on saadud lihtsate stiimuliomaduste uurimisel, samas kui all-or-none teadvustamisfunktsioonid on seotud kõrgema taseme stiimulitega. Lihtsas katses kasutati värvilisi numbreid – kui katseisikud pidid teadvustama värvust, olid SOAst sõltuvad funktsioonid lineaarsemad, kui katseisikud pidid teadvustama numbreid, olid funktsioonid sigmoidsed … ehkki stiimulid olid objektiivselt täpselt samad! Seega ühe ja sama stiimuli teadvustamine sõltub sellest, mida küsida.

– Koch pani asja paika, rääkides sellest, mida tema järgmise 10. aasta jooksul teeb. Seda kuulates tundub meie enda uurimistöö küll üsna mõttetu olevat, aga eks need järgmised 10 aastat tule ju ka kuidagi sisustada … Paari filosoofilisema küsimuse peale kostis Koch kenasti – “Never let a philosopher interfere with your work.”

Koch näitas ka inspireerivat videot aju keerukusest:

  1. juuli 4, 2012, 10:18 p.l.

    Antud video on juuksekarva suurune osa ajust. Kogu ala on umbes sama suur kui fMRI üks voksel. Kõige tähtsamad on punased täpid, mis näitavad 95% sünapside asukohti. Rohelised on ainult osad neuronid, ülejäänud neuronid on värvimata.

  2. Eesti teadvuseuurija
    juuli 5, 2012, 10:28 e.l.

    “Seda kuulates tundub meie enda uurimistöö küll üsna mõttetu olevat, aga eks need järgmised 10 aastat tule ju ka kuidagi sisustada …” …
    Ärgem olgem pessimistid. Kombineeritud meetoditega on võimalik teha häid käitumuslikke ja EEG/TMS katseid ka väikeses ja miotte nii rikkas laboris, kasutades sealjuures ära “võimsate” laborite ja instutuutide uurimistulemuste infot ja oma ülikooli kolleegidega koostööd. Kombinatsioonid nt: geenipolümorfismid ja kontrastiivkatsed tajuga ja teadvuseseisunditega, hiire/ahvi aju mikrotaseme protsesside optilise kuvamise andmeid (teadvus vs mitteteadvus) kasutades inimkatsete tegemine TMS/MEG/fMRI jmt meetoditega, “võimsate” instituutide tööde andmete kavala kasutamise abil komputatsiooniliste mudelite loomine, mille sisend-väljund funktsioone võrreldakse käitumuslike funktsioonidega, erinevate ajuseisundite indutseerimine TMS abil (sagedused/lookused) huviga mida see teeb teadvussesiundi ja -sisudega, jne. Aga eks Jaan oli muidugi “tongue-in-cheek” olekus alguses toodut kirja pannes🙂.

  3. jaanaru
    juuli 5, 2012, 5:51 p.l.

    mu näoilme ja hoiak on eelkommenteerija poolt tõepoolest hästi tabatud. ükskõik, mis Kochi armee teeb, meie teeme ikka oma asja edasi, uurime oma teemasid, anname oma parima nagu alati ja vaatame, kaugele jõuame. (kes teab, äkki lahendame teadvuse probleemi enne, kui Koch oma masinad püsti saab!)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s