Esileht > Üritused, teadvuseteadus, visuaalsed illusioonid > Teadvuseteaduse aastakonverents: lõppakord

Teadvuseteaduse aastakonverents: lõppakord

Kõik head asjad lõppevad, nii ka seekordne konverents. Ehkki ilm oli kehv, oli sisu hea, nagu ka eelmistest postitustest lugeda võis.

Tänase päeva lõpetas kaunilt peamiselt noorte teadlaste sessioon teadvuse mehhanismide kohta

Christopher Allen uuris TMSi mõju visuaalsele teadvustamisele detektsioonikatses. Tema online TMSi tulemused minu arvates polnud nii põnevad, kuna Abrahamyan jt on näiteks juba varem ka näidanud, et TMS võib teadvustamist parandada. Kuid pisut üllatavalt said Allen jt sama tulemuse ka rTMSi kasutades – theta-burst TMS võimendas subjektiivset teadvustamist ja jättis objektiivse äratundmistaseme samaks. Kenasti näitasid teadlased, et see parem teadvustamisefekt oli vahetult seotud EEG alfa-desünkroniseerimisega. St Näis, et rTMS visuaalsesse korteksisse oli pidurdanud pidurdavaid alfaprotsesse. Paar fakti jäid natuke segaseks (mis intensiivsus, kuhu täpselt TMS suunati jne), aga ootame põnevusega vastavasisulist artiklit.

Meie lemmik oli ilmselt Anouk van Looni ettekanne. See neiuke on oma doktorantuuris teinud väga ägedaid katseid neurotransmitterite ja tajufenomenide seoste kohta. Hiljuti ilmus neil ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience artikkel sellest, kuidas GABA mõjutab teadvustamist maskeerimisele sarnaselt (seda artiklit sai ka laboriseminaril kommenteeritud), täna rääkis ta aga GABA mõjust bistabiilsete kujundite tajule. Mitmed bistabiilse taju mudelid eeldavad, et bistabiilsus tekib võistlevate representatsioonide vahelisest vastastikkusest pidurdusest. GABA on aju kõige levinum pidurdav neurotransmitter. Seega võiks ju argumenteerida, et taju bistabiilsus on seotud GABA konsentratsiooniga. Täpsem ennustus on, et mida rohkem GABAt, seda pikemad peaksid olema stabiilsusperioodid (kuna pidurdus on tugevam ja kestab kauem). Mõeldud, tehtud: magnetresonants-spektroskoopia abil mõõdeti GABA konsentratsiooni visuaalses korteksis ning käitumuslikult kvantifitseeriti stabiilsusperioodide kestust binokulaarses rivaalsuses, liikumisest struktuuri leidmise illusioonis ja liikumise poolt indutseeritud pimeduse korral. Kõigil kolmel juhul leiti, et visuaalse korteksi GABA-konsentratsioon on korrelatsioonis visuaalsete stabiilsusperioodide pikkusega. Meie arvates muutub selline psühhofüüsika ja neurotransmitterite seose uurimine lähiajal üha perspektiivikamaks. Praegune töö kinnitas kenasti, et bistabiilsete kujundite dünaamikat juhivad tõepoolest just pidurdusprotsessid, kuid ilmselt on mitmeid seoseid neurotransmitterite ja psühhofüüsika fenomenide vahel veel avastada. Näiteks senini pole päris selge, miks Van Looni jt juba avaldatud töös GABA omab mõju maskeerimisdünaamikale. Kõigel sellel tasub silma peal hoida.

Seekord siis kõik – lisaks 1974. aasta Eurovisioonile on Brightoni Dome’is nüüdseks peetud ka teadvuseteaduse aastakohtumine. Tookord võitis ABBA ja Waterloo, seekord oli võitjat raskem välja selgitada.

  1. Annika
    juuli 7, 2012, 11:49 e.l.

    ASSC jätkuks on hetkel Cambridge’s käimas Francis Cricki mälestuskonverents, mida saab otse vaadata siin: http://fcmconference.org/watch/

  2. annika
    juuli 11, 2012, 2:29 p.l.

    eelmises kommentaaris olevale lingile klikkides saab seda konverentsi terves ulatuses ka praegu vaadata.

  3. jaanaru
    juuli 11, 2012, 4:49 p.l.

    aitäh, Annika! Kahju, et Franz Vollenweider tulla ei saanud, aga super üllatus (st kavas ju polnud?), et Jaak Panksepp seal esines – oleksin seda teadnud, oleksin kindlasti hoolimata kõigest üritanud tulla

  4. annika
    juuli 11, 2012, 8:37 p.l.

    jah, sealne ajakava oli üldse liikuv ja väljakuulutatud plaanist eriti kinni ei peetud ja seetõttu jäid mul viimane ettekanne ja paneel kohapeal nägemata. aga Panksepp oli hea ja huvitav, esitades tavapärasest pisut teistsugust vaatenurka ja seostades teadvust eelkõige baas-emotsioonidega seotud ajupiirkondadega, mis on aluseks nn. primaarse teadvuse tekkel, omistades kognitiivsetele protsessidele märksa tagasihoidlikuma (et mitte öelda olematu) osa teadvusega seotud protsessides ning eristades kolmanda astmena mõtteid jt. kõrgemaid teadvuse vorme (eneseteadvus).

  5. jaanaru
    juuli 11, 2012, 8:53 p.l.

    jep, eks iga eestlasest ajuteadlane peaks tundma Panksepa ideid ja eriti tema tõepoolest väga kuulsat raamatut Affective Neuroscience (1998). Kes selle raamatuga tutvunud ei ole, võib ta endale osta (ehkki Panksepal peaks kohe ilmuma ka uus raamat!) või siis ka minu käest lugemiseks laenata.

  6. jaanaru
    juuli 14, 2012, 1:18 p.l.

    kahjuks on nad vist videod sellelt viitelt maha võtnud. kui keegi leiab nad kuskilt mujalt, siis palun andke teada, mul paar tükki jäi vaatamata.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s