Esileht > aju ja teadvus, teadvuseteadus > Teadvuseteaduse ajalugu: Francis Crick

Teadvuseteaduse ajalugu: Francis Crick

Francis Crick oli kahtlemata üks tänapäeva teadvuseteaduse pioneere. Nüüd on üles laetud üks temaga 10 aastat tagasi tehtud intervjuu, mida soovitan vaadata. Ta räägib lühidalt oma kujunemisloost; “kuulujuttude testist”, mille abil ta selgitas enda jaoks välja kaks põnevat probleemi – vahe elu ja elutu vahel ja teadvuse küsimuse (alates ca 1:30); ta tegi mõistliku valiku ja süvenes molekulaarbioloogiasse, jõudes teadvuse probleemini tagasi alles 60. aastaselt. Umbes 6:40 pealt tutvustab ta teadvuseteaduse alustalasid. Näiteks olen ma väga paljudega arutlenud selle üle, kas me peaksime teadvuse defineerima, enne kui me teda uurime – Francis Crick selgitab, miks ei ole mõistlik ega ka võimalik anda teadvusele täpset definitsiooni. Pärast seda selgitab Crick ka seda, mis on tema arvates teadvuse puhul peamine probleem ja kuidas seda teaduslikult rünnata. Video jätkub mitmete oluliste sissevaadetega teadvuse- ja ajuteadusesse (nt visuaalne teadvus 12:00; tähelepanu ja mälu seos teadvusega 16:55; sõlmimisprobleem 21:10; teadvustatud ja teadvustamata nägemine 30:20; neuronigruppide dünaamika 37:30; olulised psühhofüüsika eksperimendid ja neurofüsioloogia 41:50; sensoorne teadvus vs mõtlemine, emotsioonid jne 49:30; tulevikuvaated aastast 2002 51:10)

Üks parimaid ülevaateid sellest, mida me 10 aastat tagasi teadvuse kohta teadsime. Mitu sammu me tänaseks edasi astunud oleme?

  1. Leopold@kuidas on operatsionaliseerima eesti keeles?
    juuli 14, 2012, 5:05 p.l.

    Tore video vanast mehest. Veidi fleimi – mul on ikka Benzeriga sama liini retooriline kysimus, et mida t2hendab “teadvuse neuronaalne korrelaat”, kui “teadvus” on rangelt defineerimata? Geeni defineerimise vastus on n6rk. Tegeliku t88 jaoks on see h2gune m6iste ju niikuinii operatsionaliseeritud, miks mitte ka s6nastada oma probleeme ja teadussuundi t2psete, ilma s6na “teadvus” sisaldavate m6isteteta.

  2. jaanaru
    juuli 14, 2012, 5:24 p.l.

    teadvuse neuronaalse korrelaadi definitsioon on “the minimal neuronal mechanisms jointly sufficient for any one specific conscious percept”, aga selles on muidugi taaskord sees see “conscious percept”, mis omakorda on tõepoolest operatsionaalse definitsiooniga (ma ka ei tea paremat eestikeelset sõna) – kui katseisik ütleb, et ta teadvustas mingit kindlat objekti X (“nägi seda”), siis on meil “teadvustatud” katsekord, kui katseisik rapoteerib, et ta ei teadvustanud objekti X, siis on “mitteteadvustatud” katsekord ja teadvust (teadvuse neurokorrelaate) saab uurida nende katsekordadega seotud ajuaktiivsuse võrdlemisel (kusjuures heas katses tuleks hoolitseda selle eest, et need kahte tüüpi katsekorrad erineks võimalikult väheste teiste faktorite ja protsesside poolest).

  3. jaanaru
    juuli 14, 2012, 5:39 p.l.

    (igaks juhuks ka lihtne näide katseparadigmast, kus katseisik selliseid vastuseid (“nägin”, “ei näinud”) anda võiks: katseisikule esitatakse arvutiekraanilt 10. millisekundiks õrna kontuuriga kujundeid, nii et neid /esimese isiku perspektiivist vaadatuna/ vahel nähakse (teadvustatakse), vahel mitte.)

  4. A.Laan
    juuli 15, 2012, 6:02 p.l.

    Küsimus ekspertidele: Antud katseparadigma puhul paluks selgitust sellele, kuidas on võimalik välistada variant, et kui katseisik vastab “ei näinud”, siis pole tegu mitte teadvuselamuse puudumisega, vaid mingi teise protsessi defitsiidiga, mis takistab teadvuselamuse edastamist teistele (nt probleemid working memory või decision making circuitry laadse asjaga)?

  5. jaanaru
    juuli 15, 2012, 6:48 p.l.

    Nupukas tähelepanek!. Võib-olla mõni teadvuseteadlane vastaks Sulle keeruliste kognitiivsete või pool-matemaatiliste mudelitega otsustetegemise ja teadvusprotsesside kohta, kuid minu enda arvamus on, et praeguste katseparadigmade abil pole seda varianti võimalik välistada – tõepoolest, sellised lihtsad katseparadigmad on halvad ja ei ütle meile teadvuse neuronaalsete korrelaatide kohta suurt midagi, kuna need ajuprotsessid, mis nende kahe tingimuse vahel erinevad, võivad peegeldada ka erinevusi Sinu poolt nimetatud (ja paljudes teistes) protsessides. (oleme seda probleemi ka “ametlikult” arutanud – http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0149763411002107 .) Kõige halvemal juhul pole selliseid lihtsaid paradigmasid kasutanud (ja kohati väga kõrgel ajakirjades avaldatud) tööd “teadvuse neuronaalsete korrelaatide” kohta üldse kunagi “teadvuse” korrelaate kajastanudki.

  6. A.Laan
    juuli 16, 2012, 12:16 p.l.

    Küsimus oli halvasti küsitud, seepärast küsin uuesti. Minu küsimus puudutas spetsiifiliselt Sinu artikli (mida ma pole jõudnud veel otsast lõpuni läbi lugeda) figure 2b. Nimelt mulle tundub sellelt pildilt, et Sinu töös on tehtud eeldus, et kui katsealune vastab ei näinud, siis tema ajus puudub NCC (ja võibolla veel mõned muud asjad, mis võivad NCCga segi minna). Ma ei saa täpselt aru, miks võib olla kindel, et kui katsealune vastab “ei näinud”, siis peab NCC puuduma. Näide: arstidest tuttavad räägivad, et mõnikord operatsioonide ajal inimesed ärkavad üles, tundub et nad on teadvusel ja karjuvad valust. Seejärel keeratakse narkoos tugevamaks, ja inimene jääb uuesti magama. Kui talt pärast küsitakse, kas ta mäletab, mis juhtus, siis mõnikord vastab ta ei mäleta, mõnikord aga mäletab. Ometigi välisvaatlejale tundub, et inimene oli kindlasti teadvusel. Sama analoogiat kasutades kiirematele protsessidele: äkki oli nii näinud kui ka ei näinud katsel inimesel teadvuselamus, aga probleem oli selle elamuse mäletamise ja raporteerimisega (ehk siis NCC-co kui Sinu termineid kasutada).

  7. jaanaru
    juuli 16, 2012, 2:45 p.l.

    hea märkus. põhimõtteliselt on see ju täitsa võimalik. Näiteks teada-tuntud fenomen “inattentional blindness” (tähelepanematusepimedus) võib samamoodi olla pigem “inattentional amnesia” (ehk tähelepanematuse tõtttu unustamine; vt pikalt http://search.bwh.harvard.edu/pdf/fleeting_memories%20html.pdf ja lühidalt http://www.scholarpedia.org/article/Inattentional_blindness#Inattentional_blindness_or_inattentional_amnesia ). Mul ei tulegi kohe pähe, et keegi NCC meetodit sellest aspektist kritiseerinud oleks, nii et peab vist ka selle täiesti võimaliku punkti tulevastes artiklites käsile võtma. (Sa vist oled teadvuseteadusest piisavalt kaugel, et mitte huvituda ühisest kirjutamisest?)

  8. Krista
    august 15, 2012, 9:53 e.l.

    Väga huvitav arutelu siin! Aitäh🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s