Esileht > noorele teadlasele, Teaduspublitseerimine > Ajakirjade mõjufaktori halb mõju

Ajakirjade mõjufaktori halb mõju

Esialgu kõlab ju mõistlikuna panna teadusajakirjad ritta mingite mõõdikute (eelkõige ajakirjade mõjufaktori) alusel, kuid igaüks, kes selle üle korra järele mõelnud on, saab aru, et teadusajakirjade reastamisel “glamuursetest” “mõttetuteni” võib olla ka negatiivseid tagajärgi. Minust targemad on hiljuti neid negatiivseid tagajärgi sõnastanud: Stephen Curry kirjutab pikalt, miks mõjufaktorid on ajast ja arust (vaadake ka postitusele järgnevat diskussiooni), Björn Brembs on koguni üles pannud oma (eelretsenseeringut hetkel veel mitte läbinud) manuskripti ajakirjade mõjufaktori negatiivsete tagajärgede kohta. Tsiteerides Brembsi manuskripti kokkuvõtet: “While at this point it seems impossible to quantify the relative contributions of the different factors influencing the reliability of scientific publications, the current empirical literature on the effects of journal rank provides evidence supporting the following four conclusions: 1) Journal rank is a weak to moderate predictor of scientific impact; 2) Journal rank is a moderate to strong predictor of both intentional and unintentional scientific unreliability; 3) Journal rank is expensive, delays science and frustrates researchers; and, 4) Journal rank as established by Thomson Reuters’ Impact Factor violates even the most basic scientific standards, but predicts subjective judgments of journal quality..”

  1. august 15, 2012, 4:59 p.l.

    Kulla Jaanaaru!
    Ütle vaid: kes julgeks avaldada minu ideed, andmaks Lorentz-teisendustega homoteetsed teisendused (teguriga k = L, milles L on nn. LOrentz-faktor)?
    Igaljuhul Vikipeedia kustutab selle temaatika, väites et “iga vähegi füüsikat tundev indiviid KARDAKS seda lugedagi!?”

  2. jaanaru
    august 15, 2012, 6:07 p.l.

    minu ja iga teise teadlase jaoks on asi lihtne: mõtleme ise pikalt, kahtleme oma ideedes, lõpuks kirjutame artikli kokku ja saadame ajakirja, kust meie manuskript saadetakse edasi kahele kuni neljale-viiele anonüümsele retsensendile, kes siis ausalt ütlevad, mida nad meie manuskriptist arvavad; seejärel võime heal juhul retsensentidega veel natuke arutleda, kuni selgub, kas meie ideed on piisavalt hästi selgitatud ja adekvaatsed, et vastavas ajakirjas avaldada. st kui Su ideed on Sinu arvates korrektsed, siis saada nad mõnda ajakirja. näiteks, seostades antud teemaga, võib googlist leida valiku füüsika- ja keemiaajakirju, sorteerituna nende mõjufaktori järgi – http://ichfit.ch.pwr.wroc.pl/?q=node/76 – tavaliselt teadlased, kui nad arvavad, et nende töö on midagi erakordset, hakkavad sealt ülevalt otsast pihta ja saadavad oma töid erinevatele ajakirjadele. Tihti muidugi hinnatakse oma tööd ja selle panust üle (või siis lihtsalt pole tegu õige ülikooli ja õigete inimestega jne), nii et peab mitu korda saatma. Tänase postituse tõsisem sisu oli see, et selline ajakirjade mõjufaktori arvutamine, arvestamine ja selle järel jooksmine on halb. Selle probleemi valguses võiks oma tööd saata näiteks Plos ONE’i – http://www.plosone.org/home.action

  3. jaanaru
    august 15, 2012, 6:45 p.l.

    Mu tähelepanu juhiti selleni, et tegelikult võiksid Sa oma manuskripti üles panna arXivi – http://arxiv.org/ , kuhu füüsikas ja matemaatikas väga palju asju juba enne eelretsenseerimisele saatmist üles lähevad (kahjuks ajuteadus veel nii täiskasvanulik teadus pole)

  4. august 16, 2012, 10:25 e.l.

    Jamade jama algus: “eeltsenseerimine”!?
    See on kui Tallinna Linnapea peldiku-kamandus – Hunditalust!
    Avaldis, millest SAAVAD ARU teismelised, ei tohiks olla isegi mitte diskuteeritavad, kuid on hüpohondrikuliselt – HEURISTILISELT keelustatud!
    Ma tean: Uue looja on alati oma kodumaal põlastatud – kuid ma tahan TAASTADA ju Vana, mõistuspärast LOODUT!

  5. august 16, 2012, 11:08 e.l.

    Eelnevas kirjas olin emotsionaalne, vabandan!
    Te kõnelete muudkui TEADUSEST, selle avastustest ja leiutistest. Kuid unustate tavamõtlemisele omase: alghariduselt nõutava “teisenduse” mõiste!? Erirelatiivsusteooria sellele ei vasta!
    Konn püüab ikka liblika kinni, kas te tahate või mitte!
    MINU idee – ON alghariduse, mitte TEADUSE problemaatika!
    KUI üks ametnik (NB! Bürokraat!) ostiski endale teadlaste (Lorentz`ja Poincare`) tunnustuse, saamaks oma NIME Teadusajaloosse – pole see ju argument mistahes kaasaegses diskussioonis!
    Sinu kirjeldatu vastab täpselt: minule vastatule 80-ndail, mil sain anekdootliku kirja NSVL TA Presiidiumi juures olevast “Bürokraatia-vastase Komisjoni” Esimehelt, Presidendilt endalt: “Teie probleem vajab teaduslikku diskussiooni, kuid on asjatult saadetud tagasi.”
    Tulemus. Mu tööd kuulutati “Olulisteks, ametkondlikeks” – ja kasutati vaid sõjalisteks eesmärkideks.
    Tõsi, olin “lööv”, tollal. Siiani mäletan eestlaste “välklaserpaugu plahvatust” – vaenlase kallal.
    Kes või kuipalju meist teineteisest uskus, ei tea: oletan, et narritasin neid uskmatuse piirini.
    SINULT AGA KÜSIN: Miks te lollitate lapsi – segades vastandteisendused – pöördteisendustega!? Lorentz-teisendused EI OLE multiplikatiivsed; need pole funktsionaalsed – ja neil pole teisendusfunktsioonegi, kõnelemata põõrdfunktsioonidest!
    Vabaruumi orientatsiooni pööramine – ei ole “pöördteisendus”!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s