Esileht > ajuteadus, Üritused, erilised teadvusseisundid > Teadvuse Neuroteadus 2012

Teadvuse Neuroteadus 2012

Iga aasta sügisel kogunevad kümned tuhanded ajuteadlased, et arutada kõikvõimalikke ajuteaduse teemasid. Mitme päeva peale kokku on üleval umbes 15 000 postrit … täis teadust! 2010 käisin ise ka seal kohal, kuid sel aastal, nagu ka eelmisel, olen kodus ja loen lihtsalt postrite ja ettekannete sisukokkuvõtteid. Jagan enda jaoks magusamaid ka teiega:

Esiteks on Nao Tsuchiya ja Alexander Maier korraldanud minisümpoosiumi “teadvuse neurokorrelaadid: hiljutised läbimurded”, mille sisu näib küll piisavalt tore, et tahta seal kohal olla, kuid “Läbimurretega” tegu pole.

Teadvuse sisude või teadvuse neuronaalsete korrelaatide otsingute suhtes on kõige olulisem ehk Li ja He töö, kus esiteks üsna kenasti meie kirjeldatud probleemistiku raames üritatakse teadvuse neuronaalseid korrelaate pisut paremini tuvastada ja teiseks seda paradigmat kasutades leitakse, et teadvuse neuronaalseks korrelaadiks on just aeglased potentsiaalid. Professor Bachmannile see tulemus meeldib, ehk meeldib teistelegi.

Nagu ka eelmisel ja üleeelmisel aastal, on rohkem põnevaid töid mitte teadvuse sisude, vaid teadvuse seisundi kohta. Paar maiuspala: hiljuti Science’i tööga hakkama saanud Yuri Saalmann raporteerib, et anesteesiaseisundi ja ärkvelolekuseisundi vahe on mitte kortikaalses suhtluses, vaid selles, kuidas korteks on seotud taalamusega. Natukene kahju on sellest, et Saalmanni nime lugedes tekkis mul juba lootust, et tegu on elektrofüsioloogia tööga, kuid antud juhul põhinevad need tulemused “kõigest” ahvidega tehtud fMRIl. Sarnaseid fMRI tulemusi on aga inimeste ajukuvamises juba saadud, seega jääb vaid loota, et Saalmann ja kolleegid järgmise sammuna selle sama töö tõepoolest ka elektrofüsioloogia abil läbi viivad.

Tononi grupilt tuleb ka põnevaid töid, mis on seotud eelkõige uneseisundiga. Tihti võib kuulda arusaama, et unenägusid nähakse vaid REM unes. Tegelikult on teada, et see pole tõsi – vahel REMist ärgates selgub, et ei toimunud teadvuses midagi, vahel NREMist ärgates on ka mõni mõttejupp või isegi kirev unenägu parajasjagu käimas. Minu arvates on see täiesti oodatav, sest see, mida me nimetame REMiks või NREMiks vastab väga üldisele ajuseisundile ja tänaseks päevaks on teada, et ajuseisund võib muutuda ka lokaalselt. Seega peab ilmselt leiduma täpsemaid ajumarkereid, mis ennustavad, kas magaja näeb und või ei. Tononi ja tema grupp ongi vastavaid katseid läbi viinud ja annab meile teada, kuidas nad masinõppe abil seda küsimust vastata üritasid. Selgus, et otsmikusagara kohalt mõõdetud delta-sagedusriba jõudlus oli vahetult seotud unenägude nägemisega: kui delta-sagedusriba jõudlus oli kõrge, ei toimunud teadvuses suurt midagi, kuid kui jõudlus oli nõrgem, nägi katseisik ilmselt und. Masinõppealgoritmid suutsid delta-sagedusriba jõudlusest magaja unenägemise välja lugeda.

Ja viimane töö teadvusseisundite kohta on ehk kõige ägedam: EEG ja fMRI töid erinevate teadvusseisundite kohta on palju-palju, kuid teadvusele me suurt lähemale nende abil jõudnud pole. Ilmselt pole mina ainus, kes mõtleb, et võiks üritada ajust ka muid signaale mõõta. Õnneks rottide puhul saab mõõta ka muid signaale ja õnneks nüüd Matthew Larkumi grupis Berliinis on läbi viidud katseteseeria, kus on tõepoolest kirjeldatud erinevate teadvusseisunditega seonduvaid muutuseid kortikaalsete neuronite kaltsiumi-aktiivsuses. Seda artiklit tahaks peagi lugeda küll!

Ja lõpuks taas üks meie vahetu uurimistööga seonduv lühikokkuvõte. Oma hiljutistes katsetes oleme muuhulgas vaadanud valge vs musta tausta erinevusi teatud tüüpi ajuvastustele. Ma ise olin algul selle suhtes isegi skeptiline, aga väga hea elektrofüsioloogia grupp raporteerib nüüd, et valge ja must taust seavad esmase visuaalse korteksi väga erinevasse dünaamilisse seisundisse.

Tegelikult on häid ja huvitavaid asju muidugi veel tohutult palju, nii et palun väga, sirvige oma lemmikmärksõnadega ise ja andke ka siin märku, kui midagi väga põnevat avastate.

  1. Madis
    oktoober 5, 2012, 2:29 p.l.

    Mulle kui vanale unefriigile hakkas silma ettekanne unenägude sisude dekodeerimise kohta – http://www.abstractsonline.com/Plan/ViewAbstract.aspx?sKey=680c9436-fc22-43cb-a312-22546c7242ba&cKey=835d5f52-f054-4440-8fbf-d471b546e223&mKey=%7b70007181-01C9-4DE9-A0A2-EEBFA14CD9F1%7d

    “It supports the hypothesis that dreaming and perception may share neural representations in the higher visual areas.”

  2. jaanaru
    oktoober 5, 2012, 4:09 p.l.

    super leid, ma ise ei näinudki seda veel. Aga tore, toetab seda, mida me siin blogis juba mitu aastat “ma tean, mida Sa unes näed” seerias ja oma loengutes rääkinud oleme.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s