Esileht > üldine, inimlikud postitused > Tead(v)ust täis jõulukingid

Tead(v)ust täis jõulukingid

Jõulud on ukse-ees, ukse taga jõulumees. Mida sõpradele ja lähedastele kinkida? Radiaatorid, sokid ja soe aluspesu on kindlasti väga paslikud kingitused, kuid ehk mõni jõulumees on mõelnud ka raamatu peale. Ehk keegi tahaks isegi kinkida mõnda populaarteaduslikku raamatut? Mina olen väga rahul Viru keskuse Rahva Raamatu poega, kus on pikk, asjalik ja pidevalt uuenev riiul ingliskeelsete populaarteaduslike raamatutega. Olen sealt viimaste kuude jooksul täitsa mitu ostu teinud ja kirjeldan mõnda neist lühidalt – ehk keegi leiab midagi ka enda jaoks huvitavat.

Christof Koch – Consciousness: Confessions of a romantic reductionist

C. Koch on viimase dekaadi kõige mõjukam teadvuseteadlane, kes alustas oma teadvuseuuringuid 1990ndate lõpus nobelist Francis Cricki tiiva all. Tal on 2004. aastal ilmunud üsna libedalt loetav teaduslik (viidete ja paljude joonealuste märkustega) tekst teadvusest – Quest for consciousness. Selle aasta raamat, Confessions … on palju populaarteaduslikum – viited ja märkused leiab vaid raamatu lõpust. Kuna juba Quest … oli väga hästi ja humoorikalt kirjutatud, hoolimata sellest, et tegu oli teadustekstiga, võiski arvata, et Confessions … on loetav nagu juturaamat. Ja tõepoolest, Koch on meisterlik kirjutaja, kes vahel paneb naerma, enamasti paneb mõtlema, kuid alati hoiab lugejat oma teksti küljes. See raamat on isiklikum – Koch kirjutab oma õpingutest; isiklikust suhtest Francis Crickiga; morjendusest, mis tabas teda pärast oma mentori surma; isiklikest vaadetest elule, religioonile, jumalale. Ja otse loomulikult kirjutab ta teadvusest, teadvuseuuringutest, teadvusega seotud suurtest ja väikestest küsimustest – see raamat on tänasel päeval parim populaarteaduslik tutvustus teadvuseteaduse hetkeküsimustesse.

Oliver Sacks – Hallucinations

Oliver Sacks on üks maailma tuntuimaid neurolooge, kelle poolt on kirjutatud mitmeid populaarteadusliku ajuteaduse klassikuid (The man who mistook his wife for a hat). Hallucinations on tema uusim teos, mis on väga vahetult seotud teadvuseteadusega, sest hallutsinatsioonid on muidugi teadvuselamused, erilised ja väga põnevad teadvuselamused. Hallutsinatsioonide korral inimesed näevad, tunnevad ja kogevad elamusi, mida ei eksisteeri – need elamused sünnivad ja surevad isiku ajus. Sacks neuroloogina ei käsitle selles raamatus mitte ainult keemiliste ühendite poolt tekitatud hallutsinatsioone, vaid nende pea 300 lehekülje vältel näitab ta elegantselt, et ajus muudel põhjustel tekkivad väärkujutlused on vähemalt sama huvitavad. Raamatus on siiski ka pikk ja põnev isiklikel kogemustel põhinev peatükk kõiksugu keemiliste ainete poolt tekitatud hallutsinatsioonidest. Hallutsinatsioonid näitavad, kuivõrd keerulisi erilisi elamusi võib tekitada aju – inimene võib arvata, et ta kohtub Kõigevägevamaga; tal võib olla tunne, et ta mõistab kõike ja saab üheks universumiga; ta võib näha kõige elavamaid ja üllatavamaid stseene minevikust või tulevikus või läbi elada painavaid sündmusi, mis toimuvad vaid ta ajus.

Melanie Mitchell – Complexity: a guided tour

Aju on keerukas süsteem. Vahel näib, et liiga keerukas – teda lihtsustatakse nii ajakirjanduses kui ka teadlaste jutus, ka mu enda mõtetes. Meil on raske hoomata, kuidas sellised süsteemid toimivad. Arvate, et suudate? Üritage ette kujutada süsteemi, kus ühe kuupmillimeetri sees on 100 000 osakest ja 1 000 000 000 ühenduse otsa, kusjuures nii iga üksik osakese kui ka ühendus on ise keerukas masinavärk. Seega tasub neid süsteeme uurida ja mõelda selle üle, kas keerukaid süsteeme kontrollivad mingid üldised printsiibid – ehk on meil võimalik saada midagi aju kohta teada, uurides immuunsüsteemi või hoopis suhtlusvõrgustikke? Melanie Mitchell on üks tänapäeva keerukuse teaduse juhtfiguure ja toob oma raamatus „Complexity“ näiteid mitmetest erinevatest keerukatest süsteemidest. Raamat on kaunis sissejuhatus keerukuse teadusesse, hõlmates endas nii ajaloolisi vaateid, loodusvaateid (sipelgapesale!) kui ka vaateid tehisintellektile. Kahtlemata pole see raamat vaid kõle kirjeldus informatsioonist: teost läbivate huvitavade lugude hulka sobib hästi autori enda tunnistus, et tema elus oli pöördepunktiks (keerukuse teaduse poole) meie poolt järgmisena tutvustatav raamat.

Douglas Hofstadter – Gödel, Escher, Bach

Ma olin eriti õnnelik, kui leidsin Rahva Raamatust selle klassiku – 1979. aastal ilmunud ja Pulitzeri preemiaga pärjatud teose, mis 1979. aastal oli aastakümneid ees tollasest ajuteadusest. Aga ärge laske end eksitada – see raamat pole ainult ajust, ta on üldisemalt struktuuridest; protsessidest, mis mõjutavad end ise; sellest, kuidas tähenduseta mateeriast tekib tähendus. See on raamat informatsioonist, matemaatikast, tehisintellektist, ajust, teadvusest, muusikast, kunstist, kultuurist. Autor oli raamatu ilmumise hetkel 34-aastane ja sel hetkel võis teda kahtlemata nimetada geeniuseks – kui loete raamatut ja näete, kui teistmoodi ta on teistest raamatutest ja kuidas nii erinevatest teemadest on kokku põimitud üks ideoloogiline tervik, mis ei ole pelgalt kultuuriline väärtus, vaid ka teadust edasiviiv tekst, siis mõistate, miks. See raamat on klassik.

Ja lõppude lõpuks raamat, mida Rahva Raamatus kohapeal ei müüda, kuid mis peaks olema iga tulihingelise ajuteadlase lemmik jõulukink: nobelist Eric Kandeli ja tema kolleegide poolt välja antav „Principles of Neural Science“ on viimaks – pärast 12 aastat, mis on möödunud raamatu eelmisest versioonist – saanud oma viienda versiooni. Ka ma ise olen seda raamatut juba aastaid oodanud, kuna tema väljalase on lükkunud edasi aastaid. Viimaks on ta päral! 1760 lehekülge, 900 illustratsiooni, kaalu üle nelja kilo! Raamat on põhjalikult uuendatud, sisukas, ajuteadust kaanest kaaneni täis. Puhas lust! Täiuslik kink igale ajuteaduse fanaatikule, kuid ma kahjuks ei saa garanteerida, et see teos on kõige sobivam jõulumaius muul alal töötavale abikaasale, vanaemale või lastele!

On mõnel lugejal ehk veel mõni põnev raamat soovitada, mida lähedastele kuuse alla sokutada?

  1. Rein
    jaanuar 2, 2013, 7:12 e.l.

    Aitüma hüvade kingisoovide eest. Mulle tõepoolest kingiti midagi siit nimekirjast (Sachsi raamat). Olen väga rahul!

  2. Tonu
    märts 19, 2013, 12:27 p.l.

    Aitäh Hofstadterini jõudmise eest. Melanie Griffithi raamatust oleks võinud endal ka tekkida huvi, miks ta Hofstadterist nii vaimustusse sattus, aga see G.E.B. kapsas ise on lihtsalt hämmastav.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s