Esileht > üldine, inimlikud postitused, noorele teadlasele > Kuidas teada, mis on uus? Kolm tilka Frankfurdist

Kuidas teada, mis on uus? Kolm tilka Frankfurdist

Kui eesmärgiks on teha midagi uut, siis peab muidugi teadma, mis on uus. Tuleb kursis olla sellega, mis on tehtud, sellega, mida tehakse ja teada ka seda, millega hakatakse tegelema järgmiste aastate jooksul.

Juba tehtu teadmine on teaduses iseenesest lihtne: tuleb lugeda teadusartikleid. Neid artikleid, mis on ilmunud aastakümnete eest; neid, mis on ilmunud eelmisel aastakümnel või eelmisel aastal; neid, mis ilmusid eile ja ka neid, mis on alles trükis. Nende artiklitega kursis olles on võimalik omada ülevaadet sellest, mis on juba mõeldud, tehtud ja saavutatud.

Teadusartiklite põhjal saab järele mõeldes ennustada ka seda, mida tulevased teadustööd toovad: igast teadusartiklist jääb edasisi küsimusi, millega kunagi ehk tegeldakse. Kuid see, mis tegelikult hetkel uus ja põnev on, kajastub selles, mida teadlased just praegu mõtlevad ja arutavad. Kuidas sellega kursis olla?

Tuleb käia ettekannetel, kuulmaks tulemusi, mis pole veel kuskil kirjas. Ja eelkõige tuleb kaasteadlastega suhelda, rääkida, vaielda, mõistmaks, mis on need põletavad küsimused, mis on noorte kolleegide ja oma ala tippude mõtteid vallutamas. Selliseid teadmisi kogun tihti Frankfurdist. Kolm kildu seekordselt teadmisreisilt:

1. Mul õnnestus oma seekordne visiit sobitada Kenneth Harrise külaskäiguga. Kenneth Harris on üks oma generatsiooni säravamaid ajuteadlasi ja tema loengutes nägin hästi, miks: ta on teinud olulisi eksperimentaalseid ja teoreetilisi töid süsteemide neuroteaduses, kuid ta on kodus ka molekulaarses neurobioloogias, statistikas, informatsiooniteoorias ja tegeleb uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega (ühte tema tööd kajastasime hiljuti ka siin blogis). Teisipäeva õhtul kell pool kuus asus ta andma tudengitele mõeldud loengut, mis kestis – osati tänu siinkirjutaja nahaalsele soovile – kella 10.10ni hilisõhtul. Äge! Ammu pole sellisel kellaajal loengus istunud. Loengu lõpuni pidas vastu vaid 6 inimest. 2 neist olid eestlased. Meil õnnestus Kenneth Harrisega pisut ka lõunalauas arutada ja näha, kuhu ja kuidas ajuteadus tema arvates liikumas on. Iseenesest on lugu lihtne: tuleb teha katseid loomade jaoks loomulikumates tingimustes (mida siiski simuleeritakse virtuaalse reaalsuse abil), üritada mõõtmisi teha korraga tuhandetelt neuronitelt ja valmistuda nende tohutute andmehulkade analüüsimiseks.

2. Tohutuid andmehulki genereerivad ja analüüsivad ka professor Pascal Friesi sõdurid. Nendega on alati huvitav asju arutada, kuna ma ise pole pärast aastatepikkust sõprust enam kõige paremas läbisaamises gammarütmidega. Aga ehk oleks taas aeg suhteid soojendama hakata, sest üks neist võitlejates näitas mulle üht veel ajakirjale saatmata manuskripti, milles raporteeritavad tulemused mind täitsa ehmatasid. Gammarütmi tekitasid esmases visuaalses korteksis ka apelsinid, helikopterid, inimnäod, kõikvõimalikud muud objektid. Kui see oleks esimene töö, mis ma gammarütmide kohta loen, siis võiks see tulemus, et gammarütm on seotud ka loomulike piltide töötlemisega, mind veenda gammarütmide olulisuses, kuid praegu tundub see tulemus olevat lihtsalt vastuolus kõigega, mida me gammarütmidest teame. Paljud uurimisgrupid on teinud mõõtmisi esmasest visuaalsest korteksist sellal kui loomadele näidatakse väga erinevaid pilte. Miks pole teised gammarütme näinud? On isegi töid, kus on esile toodud, et võrestiimulid kutsuvad esile gammarütme, samas kui loomulike piltide korral seda ei nähta. Lisaks on mu hea sõber Luiz ka ise selliseid katseid ahvikestega läbi viinud ja kinnitab, et loomulikud pildid gammarütmi esile ei kutsu. Üritame ehk üheskoos Friesi labori uusi tulemusi korrata.

3. Alates augustist on Max Plancki aju-uuringute instituudis uus eestlasest doktorant – Andres Laan. Kui mina olin MPI vanas hoones prof W. Singeri üksuses, siis Andres saab olema MPI kohe-kohe valmivas uues hoones, mis töötab prof. G. Laurenti juhtimisel. Andrese uurimisobjektiks on kilpkonn! Pärast arutlusi, kirjavahetust ja kohtumisi pole mul kahtlustki, et tegu on nupuka ja tööka noorteadlasega. Eesti on väike riik ja mul on hea meel, kui maailma teaduse tippasutustes esindavad meid inimesed, kes mõtlevad kiiresti, teevad kõvasti tööd ja paistavad silma oma nutikusega. Andrese ja teiste värskete doktorantidega arutledes saab selgemaks, milline on praegu oma doktoritööd alustavate noorte arvates huvitavad küsimused ja uurimisteemad.

Teadust ei ole võimalik teha ainult enda peas, sest teadus on kollektiivne – alati on keegi, kes mõtleb samas suunas, on aga ehk kiirem ja taibukam. See tähendab, et tuleb hästi kursis olla sellega, mida on mõeldud ja mida mõeldakse, mõista ja tunda iseenda tugevusi ja nõrkusi ja nende teadmiste toel anda endast parim, et sünniks midagi uut!

  1. Toomas
    jaanuar 20, 2013, 9:28 p.l.

    Naiivne küsimus, aga kui pildi asemel näidata reaalset apelsini, kas siis tekib ka gammarütm, st. kas on vahet 2D ja 3D stiimuli vahel ning reaalse stiimulil ning ekraanil näidatava stiimuli vahel?

  2. jaanaru
    jaanuar 21, 2013, 6:50 e.l.

    Kahjuks antud tööst ei tea, aga Su kommentaar tuletab meelde, et need 90ndate alguses mõõdetud ja meie instituudis ka tänapäevani kasutatud kassid näitavad visuaalset gammat isegi siis, kui nende kõrva juures “nipsu” teha – st nende teatud anesteesiarežiimis töödeldud kasside puhul tekitab iga stiimul gammarütmi, mis seetõttu pole muidugi mitte midagi funktsionaalset, vaid pigem kahtlast (tegu on pigem mingite subkortikaalsete ajustruktuuride poolt saadetud aktiivsusvooga ja mitte visuaalse töötluse olulise komponendiga). On võimalik, et antud katses raporteeritud ahvidel on “sarnane probleem” – gammat tekitab pea iga stiimul, valimatult ja funktsioonita. Üritame seda asja lähemalt uurida.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s