Esileht > aju ja teadvus, teadvuse teooriad, teadvuseteadus > Mõned hommikused mõtted Tononi teadvuseteooriast

Mõned hommikused mõtted Tononi teadvuseteooriast

Täna hommikul selgus, et hommikupäikese esimeste kiirte teadvustamisega on vahetult seotud piirkondade V1, V4 ja rinaalkorteksi viienda rakukihi püramidaalneuronite tulisklemine rütmis titi-ta-titi-ta. Oleme leidnud ühe teadvuse neuronaalse korrelaadi (TNK)!

Muidugi ei selgunud täna hommikul midagi taolist, aga isegi kui oleks selgunud, siis kas me oleksime teadvuse probleemi lahendanud? Kas see TNK aitaks meil nüüd vastata, mis see teadvus on? Meil oleks TNK, aga meil puuduks arusaam, miks see “piirkondade V1, V4 ja rinaalkorteksi viienda rakukihi püramidaalneuronite tulisklemine rütmis titi-ta-titi-ta” tekitab teadvuselamuse.

See on pannudki mõningaid juhtivaid teadvuseteadlasi liikuma teises suunas: otsima teooriat, mis selgitaks, mis see teadvus on ja üritaks teadvust siduda meie füüsikalise maailmapildiga. Need teadlased, eesotsas Giulio Tononi ja Christof Kochiga, üritavad anda teadvusele selgitust, mis tuleb informatsiooniteooriast. Nende põhiväite kohaselt tekib teadvus igas süsteemis, mis integreerib informatsiooni. Ja meie aju (eelkõige talamokortikaalne süsteem) on väidetavalt üks väga eeskujulik informatsiooni integreeriv süsteem. Tononi ja Koch väidavad, et teadvus on informatsiooni integreerivate võrgustike omadus. Veelgi enam: nad ütlevad, et aju, bioloogiline materjal, ei ole tähtis, tähtis on vaid võrgustike osade omavaheliste seoste struktuur. Selle idee kohaselt me peaksime suutma luua teadvusel masinaid. Või täpsemalt, mingil määral, vähesel määral, on teie nutitelefon või läptop juba praegu teadvusel.

See teooria võib olla vale. Ilmselt ta ongi suuremal või vähemal määral vale, kuid ta näitab, kuhu suunas teadvuseteadus liigub. See teooria näitab, et isegi need juhtivad teadvuseteadlased, kes on mõlemad väga prominentsed ajuteadlased, arvavad, et teadvuse selgitamiseks me peame revideerima oma teaduslikku maailmavaadet ja lisama põhimõtte, et teadvus on informatsiooni integreerivate süsteemide omadus. See tähendab, et teadvus ei pea olema redutseeritav neuronite aktiivsusele – teadvus ei ole sama, mis neuronite aktiivsus. Selle teooria kohaselt käib teadvus kaasas informatsiooni integratsiooniga nagu elektrilaeng käib kaasas ioonidega või nagu igal kehal on mass.

Niisiis, on võimalik, et me peame oma teaduslikku maailmapilti pisut laiendama, et selgitada teadvust. Me ei tea veel. Nagu juba öeldud, võib Tononi teooria olla ka lihtsalt vale. Tõendusmaterjale selle teooria toetuseks tegelikult eriti pole. Aga oleks arrogantne arvata, et see, mis me praegu maailma ja universumi kohta teame, on kõik, mis teada on. Näiteks Aristoteles oli ka väga tark mees, kuid arvas, et aju on vaid vere jahutamiseks – võib olla, et viiekümne aasta pärast naerdakse ka meie praeguste tühiste hüpoteeside ja ideede üle. Seega ei tasu liiga kinni hoida praegustest ideedest ja teooriatest, vaid tuleb olla avatud meelega ja teha teadust, teha katseid, et oma parimaid ideid testida.

Tononi on teinud ära tubli mõttetöö, kuid probleem tema väidetega on see, et neid pole võimalik teaduslikult uurida. Hetkel mitte. Nagu olen kirjutanud varem, ei saa me Tononi teooriat ei toetada ega ka falsifitseerida: ehkki Tononi teooria on kenasti formuleeritud informatsiooniteooria raames ja pakub välja isegi kvantitatiivse informatsiooniteooreetilise mõõdu teadvuse jaoks, ei ole seda praegu reaalsete bioloogiliste süsteemide puhul võimalik uurida ega mõõta. Aga teadus marsib edasi ja – kes teab – ehk juba järgmisel pühapäeval on meil vastused olemas. (Ilmselt siiski mitte.)

Tononi teadvuseteooria kohta saab rohkem teada, lugedes tema 2012. aasta raamatut PHI või kuulates tema hiljutist üsna pikka ja põhjalikku usutlust (aitäh Helgerile vihje eest).

  1. märts 19, 2013, 4:42 p.l.

    “teadvus ei ole sama, mis neuronite aktiivsus. Selle teooria kohaselt käib teadvus kaasas informatsiooni integratsiooniga nagu elektrilaeng käib kaasas ioonidega või nagu igal kehal on mass.”

    Paratamatult tekkis seda kohta lugedes ohhoo-efekt, kui meenus Jesper Hoffmeyeri artikkel topeltkodeeritusest (leiab akadeemiast http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101592) ja see, et 2000. aastate bioloogilised avastused tõid kaasa epigeneetilise paradigma taassünni. Samamoodi, nagu puhtalt neuronid ei võrdu teadvusega, ei ütle DNA, millal ja kuidas geene kasutada. Teema on suur ja lai, ent see artikkel on hea biosemiootika tänapäevaste mõtete sissejuhatuseks, kui just humanitaarteadusi ei pelga.

  2. jaanaru
    märts 19, 2013, 8:15 p.l.

    aitäh mõtte ja vihje eest!

  3. MargusM
    märts 21, 2013, 3:50 p.l.

    Kirjavormis asuv teave on objektiivselt mõõdetavate omadustega märkide kogum, mis kannavad subjektiivset tähendust. Sama tähendust saab edastada helilainete kaudu ilma et lainete vormi ja kirjaliku vormi vahel paistaks selget seost. Kirjaliku teabe “õues on külm” tähendust on võimalik tajuda õues viibides, kuid “%_@# !$ *,&?” subjektiivne tähendus on mitmeti tõlgendatav hoolimata samast objektiivsest tähemärkide arvust.
    Integrare tähendab terviku moodustamist. Informare tähistab ka vormi andmist ja saab ka mõelda et kõik millel on vorm, sisaldab teavet. Elektronil on vorm ja seega teave, kas ka subjektiivne tähendus? Elektriväljal on vorm ja seega teave, kas ka subjektiivne tähendus?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s