Esileht > aju ja teadvus, ajuteadus, inimlikud postitused > Transhumanismist, kummitustest ja muidugi ka teadvusest

Transhumanismist, kummitustest ja muidugi ka teadvusest

Vahel virisetakse selle üle, miks inimesed üldiselt nii vähe teadusest teavad ja arvavad. Miks vohavad pseudoteaduslikud arusaamad? Minu arvates on vähemalt osaliselt süüdi ka teadlased ise, kes eriti ei üritagi oma teadmisi kõigile arusaadavas keeles jagada. Kuidas peaksid inimesed teadma, mida teadlased arvavad ja teavad näiteks teadvuse ja aju omavahelisest suhtest, kui see arutelu ei jõua kunagi nendeni? Pseudoteaduslikud arusaamad vohavad, sest nad on kõigile kättesaadavad ja väljendatud üsna lihtsas keeles. Kui teadlastel on sellega probleem, siis tuleb samuti arusaadavalt selgitada, mida teadus asjast arvab.

Umbes sellise mõttekäigu tõttu olen ma 4 ja pool aastat pidanud seda blogi, kirjutanud lugusid Horisonti ja pidanud mitmel pool ettekandeid. Ma üritan teadust populariseerida, viia kuulajate ja lugejateni teadmisi ajust ja teadvuseteadusest. Kui mõnigi kuulaja või lugeja seetõttu ajuteadusest või teadvusest pisut rohkem teab, on mu eesmärk täidetud. Paar hiljutist katsetust on leitavad internetiavarustest:

14. aastat internetiavarustes tasuta ilmunud ulmeajakirja Algernoni poolt esitati mulle mõned küsimused transhumanismi ja aju digitaliseerimise ja kopeerimise kohta.

Eelmisel aastal ilmuma hakanud Aja Lehes ilmus mu kommentaar selle kohta, kuidas ajuteadus saab selgitada osasid kummituslugusid (lk 15). Ehk kõiki fenomene nõnda ei lahenda ja fanaatikut ei veena miski, aga loodetavasti paneb see kirjatükk mõne lugeja mõtlema.

Tartu Ülikooli blogisse sai kirjutatud ingliskeelne essee teadvuseuuringutest, milles mõtisklesin Tononi teooria ja teadvuseteaduse mineviku ja tuleviku üle.

Jagage oma teadmisi!

  1. aprill 11, 2013, 6:37 p.l.

    Väga hea. Algernoni intervjuu lugesin läbi. Tundub, et transhumanismi, aju digitaliseerimise ja kopeerimise puhul ollakse oma mõtetes ikka kinni selles füüsikalise maailma determiseerimituse idees. Et kui me teaksime iga aatomi olekut kuskil, siis teaksime juba kõike.

    Kui kaugel see võib olla tegelikust teadmusest, see selgus ju äsja, kui deshifreeriti kogu inimese geneetiline kood. DNA nukleotiidide järjestuste ja nende triplettidele vastavate aminohapete järjestuste teadmine ensüümide primaarstruktuurides ei anna ju ikkagi veel vähimatki teadmust selle kohta, kuidas organism töötab. See on umbes sama, kui saada teada näiteks Romeo ja Julia filmifaili binaarne kood, nullides ja ühtedes. Me ei näe ega mõista ikkagi ju midagi.

    Kuni puuduvad emulaatorid, mis neid nullisid ja ühtesid oleksid võimelised teisendama meile arusaadavasse keelde, siis pole veel põhjust rõõmustamiseks.

  2. Meelis
    aprill 11, 2013, 10:01 p.l.

    Mul on paar lolli küsimust. Kas aju saab olla keerulisem, kui geneetiline kood ja kas neuron saab teha midagi milleks teda pole eelnevalt geneetiliselt “programmeeritud”.

  3. Leopold
    aprill 12, 2013, 2:00 e.l.

    T2nuv22rne nagu alati. Jaga allpoololevast artiklist ka m6tteid – kui keeruline ise teha on, ja kas katseparadigmasid raputav:
    http://www.nature.com/nature/journal/vaop/ncurrent/full/nature12107.html

  4. Kristjan
    aprill 12, 2013, 12:10 p.l.

    See Transhumanismi jutt on minu arust ikka väga hea🙂

  5. MargusM
    aprill 12, 2013, 12:50 p.l.

    Meelis :
    kas neuron saab teha midagi milleks teda pole eelnevalt geneetiliselt “programmeeritud”.

    Sellele küsimusele täpsemaks vastamiseks tuleks saada selgust vaba tahte olemasolus või puudumises: kui vaba tahe puudub siis neuron täidab programmi, vaba tahte olemasolu korral oleks mõeldav raku käitumine viisil, mis pole ennustatav koolist tuttavate aineliste põhjus-tagajärg seoste kaudu.
    Levinud on kurjategija käitumise põhjendamise selgitus: vaba tahte puudumise korral polnud kurjategijal ühtki võimalust oma tegevuse vältimiseks sest see tulenes geneetikast, mis tulenes suurest hulgast eelnevatest vääramatutest sündmustest mis algasid suure pauguga.

  6. jaanaru
    aprill 15, 2013, 8:32 e.l.

    Meelis :

    Mul on paar lolli küsimust. Kas aju saab olla keerulisem, kui geneetiline kood ja kas neuron saab teha midagi milleks teda pole eelnevalt geneetiliselt “programmeeritud”.

    See pole üldse loll küsimus, sest ta on vahetult seotud ühe praeguse aja suurima küsimusega – kuidas pelgalt DNAsse saab panna informatsiooni, mille põhjal luuakse nii keerukas organism nagu seda on inimene? Selle küsimuse üle mõeldes selgub, et see polegi kõik nii lihtne – DNA ei sisalda kõike, sest on tarvis ka DNAd lugeda, keegi peab DNAs olevat informatsiooni mõistma. Ja see lugemine ja mõistmine sünnib raku poolt. Selles koostoimes hakkab kujunema organism, kuid pea koheselt on seda kujunemist mõjutamas ka muu keskkond. Näiteks närvisüsteemi korral on selleks keskkonnaks nii naaberrakkude aktiivsus kui ka muidugi see, mis välismaailmas toimub. Nende mitmetasemeliste interaktsioonide peale mõtlemisel on selge, et neuron on programmeeritud teatud baasomadustega (nt membraanipotentsiaali muutumine), kuid see, mida see üks neuron tegelikult süsteemis teeb, sõltub ka keskkonnast ja teiste neuronite ja neuronipopulatsioonide aktiivsusest.

  7. Toni
    aprill 17, 2013, 6:38 p.l.

    Mulle meeldis ka kummituslugu😛 aitüma

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s