Esileht > aju ja teadvus, teadvuseteadus > Tononi ja Deaconi raamatute subjektiivne lühitutvustus

Tononi ja Deaconi raamatute subjektiivne lühitutvustus

Teadustulemusi jagatakse teadusartiklites, aga tihtipeale saab suurem visioon kirja just raamatutesse, monograafiatesse. Paari sellist ideedevaramut olen hiljuti lugenud ja soovitan ka teistele:

– Giulio Tononi arutleb oma raamatus Phi: A Voyage from the Brain to the Soul selle üle, kuidas me teadvusest mõtlema peaksime. Giulio Tononi on üks hetke populaarseim (kuid ka ülekiidetuim) teadvuseteadlane. Näib, et talle meeldivad suured lennukad ideed (kellele ei meeldiks!) – “uni on sünapsite suuruste vähendamiseks”, “teadvus on integreeritud informatsioon” -, mis tekitavad palju elevust, kuid ka mõningaid küsimusi. Oma uues raamatus Phi kirjutab ta oma teadvuseteooriast. Raamatu lugemise ja mõistmisega saab hakkama igaüks – ta on kirjutatud laiale lugejaskonnale. Mõnes mõttes pole üldse tegu teadusraamatuga, kuna Tononi on üritanud luua fiktiivse maailma, kus Galileo seikleb koos mitme seltsilisega (näiteks Frick ja Alturi … arvake, keda nad kehastavad?!) ja uurib teadvuse saladusi. Võiks tõesti öelda, et tegu on teadusest inspireeritud ilukirjandusega. Kahjuks on Tononi ilukirjandus üsna vaimuvaene ja lihtsameelne, niisiis tuleb nautida seda, et raamat on täis mõtteid teadvusest.

– antropoloog ja kognitiivteadlane Terrence Deacon mõtiskleb oma hiljutises raamatus Incomplete Nature: How Mind Emerged from Matter sellest, kuidas mateeriast saab tekkida midagi subjektiivset, teadvus. Raamat on üks pikk argument, 600 lehekülge juurdlust, mille jooksul tekib mitu korda soov, et autor oleks vahele laenanud ka mõne ilukirjandusliku lõigu Tononi teosest. Laused on pikad, mõtted tunduvad segased ja kui nad läbi mõelda, selgub, et neid oleks võinud hoopis kergemini öelda, aga see keerukustamine vist on teatud valdkondades hinnatud kunst. Jah, mõtlesin välja sõna, “keerukustamine”, sest Terrence Deacon oma raamatus mõtleb mitmeid sõnu välja. See on muuseas ka õige lähenemine, sest kui rääkida teemadest, mida teised pole veel piisavalt käsitlenud, tulebki uusi termineid kasutusele võtta. Autor visandab lugejale, kuidas reduktsionism on mõttetult ignoreerinud meie elu keskseid aspekte nagu tähendus ja teadvus. Kohati õnnestub tal see väga hästi, kohati on mõttekäik nii keeruline, et minu mõistus ei oska tema saavutatut hinnata. Autor selgitab, kuidas keerukates süsteemides toimuvad iseorganiseeruvad protsessid, pakub nende mõistmiseks huvitavaid seisukohti ja üritab avastada, kuidas nendest tekivad tähendus ja teadvus. Ma ei arva, et Terrence Deacon oma raamatus need probleemid lahendab, kuid igaühele, kes jaksab kaasa mõelda, peaks see raamat andma meetrijagu uut mõttelõnga.

  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s