Esileht > inimlikud postitused, noorele teadlasele > Suvised kriitilised kirjutised

Suvised kriitilised kirjutised

Vaatasin postituste kuupäevade järgi, et viimane kord, kui kahe postituse vahel oli nii pikk – üle kümne päevane – paus, oli täpselt aasta tagasi. Eks juulis peab ikka pisut puhkama! Minu seekordse puhkuse peamiseks sisustajaks oli sõber Luiz, kellest olen siin blogis ka varem pajatanud, ja kes on lihtsalt üks võrratu inimene. Napsu me ei võtnud, pidu ei korraldanud, veepargis ei käinud, kuid lõbus oli siiski. Lõbus oli kirjutada artiklit ja vaadata, kui kaugele 6 päevaga jõuame. Jõudsime täitsa kaugele – esimene mustand on olemas, 14 lehekülge sisu. Kindlasti oleks saanud paremini ja rohkem, aga on tore, et nõndagi palju mõtteid paberile sai. Vahel on lihtsalt tore istuda, mõtiskleda ja kirjutada. Teha teadust mitte katsete, vaid aastate jooksul pähe kogunenud teadmiste baasil, üritades neid teadmiseid selgelt ja voolavalt artikliks valada.

Artikkel on teemal, millest siin blogis on palju juttu olnud: kas gamma-rütmid on midagi aju töö jaoks eriti olulist? Kas gamma-rütmid aitavad vahendada suhtlust ajupiirkondade vahel? Või on tegu kaardimajakesega, uppuva laevaga? Meie instituudist on viimase 25 aasta jooksul tulnud palju tähtsaid teadustöid, mis on viinud gamma-rütmid au ja hiilguse sisse, kuid nende teadustööde taga on ka palju saladusi, varjusid, mida peab ise olema kogenud, et neid üldse aimata.

Kuna ma avastasin, et olen kirjutatava artikli kahte põhipunkti juba ühes varasemas blogipostituses üsna selgelt kajastanud, siis kopeeringi sealt meie kaks põhiteesi:

Probleem 1: „Kommunikatsioon koherentsuse kaudu“ ütleb, et koherentsus peaks tekitama kommunikatsiooni. Ometi viitavad isegi selle teooria pooldajate poolt avaldatud andmed, nt kausaalsusanalüüs, sellele, et esiteks tekib kommunikatsioon, alles siis koherentsus. Olen seda teooriat naljatades juba mõne aasta ees parafraseerinud: „Koherentsus kommunikatsiooni kaudu“. Ja ma seisan tänase päevani selle juures, et see interpretatsioon on nende andmete puhul palju mõistlikum: esmase visuaalse korteksi neuronipopulatsioon hakkab võnkuma ja saadab aktsioonipotentsiaale rütmiliselt järgmisesse visuaalsesse piirkonda (nt V4). Need aktsioonipotentsiaalid saabuvad V4 neuronite dendriitidele ja panevad ka V4 rütmiliselt võnkuma. Ometigi, see võnkumine V4s ei pruugi ju olla midagi funktsionaalset või V1-V4 kommunikatsiooniga seostuvat: kui ma autot rütmiliselt tõukan, et teda mudast välja saada, siis muidugi hakkab auto rütmiliselt liikuma, kuid meie vahel ei teki mingit kommunikatsiooni. Kui V1 neuronid V4 omasid rütmiliselt tõukavad, siis V4 omad hakkavad muidugi rütmiliselt võnkuma, kuid miks peaks see olema seotud V1-V4 kommunikatsiooniga? Tähelepanu ei tee muud, kui võimaldab tähelepanu all oleval V1 populatsioonil V4 oma kiiremini rütmiliselt tõukama hakata, mistõttu tähelepanu all mitte olev V1 populatsioon jääb mängust välja.

Probleem 2: Kogu see “kommunikatsioon koherentsuse kaudu” teooria põhineb töödel, milles on stiimuliteks võred. Ka antud töös on stiimuliks taas võred. Teooria eeldab, et võrestiimulid on lihtsalt head stiimulid, mille abil visuaalse süsteemi tööd uurida. Niisiis, ehkki kõik seda teooriat toetavad eksperimentaalsed tulemused põhinevad võrestiimulitel, peaks teooria kehtima ka siis, kui tähelepanu all on külmkapp, nokamüts, aiapäkapikk või kummikommid. Ma ei tea vähimatki eksperimentaalset tõendusmaterjali selle kohta, et see nii oleks. Otse vastupidi: on palju tõendusmaterjali, mis näitab, et võrestiimulid on väga erilised stiimulid. Just võrestiimulid tekitavad V1s gamma-rütme, samas kui loomulikud pildid või ka mürastiimulid gamma-rütme ei tekitagi. Arvate, et loomulikud pildid või mürastiimulid pole head näited? Mõrvar-argument tuleb siit: kui lisada sellele võrestiimulile, mis tekitab kaunist gamma-rütmi, taustaks teise orientatsiooniga võrestiimul, kaob ka gammarütm, isegi kui see tausta-võre on üsna nõrga kontrastiga. Ja kui gamma-rütme ei teki, siis kuidas peaks tekkima „kommunikatsioon koherentsuse kaudu“? Külmkapile tähelepanu pöörates tekib kommunikatsioon ikka, aga koherentsust ei teki, kuna V1 ei saada oma impulsse rütmiliselt. Kui tahta tõesti uurida „kommunikatsioon koherentsuse kaudu“ teooriat, siis tuleks uurida teistsuguseid stiimuleid, mitte neid, mis kindlasti gamma-rütme tekitavad. Muidu jääb minusugustel ninatarkadel alati võimalus viriseda.

  1. henri
    august 1, 2013, 8:36 e.l.

    Võibolla väga loll idee, aga mulle tundub, et nii “igav” asi nagu võrestiimul peakski teatud tingimustel tekitama vähemalt mõndades nägemiskorteksi osades koherentsust selle kaudu, et mõned (a la horisontaalselt reas olevad) kepikesed silmas saavad sisuliselt sama signaali.

    Tulistan küll 100% puusalt, aga äkki see koherentsus ei ole mitte märk süsteemi erinevate osade kommunikatsioonist, vaid pigem märk aju/nägemiskorteksi püüdlusest teha asi enda jaoks lihtsamaks? Selle mõttega käib kaasas fakt, et nagu sa mainisid, külmkapp koherentsust ei tekita – küll aga tekitab koherentsust võre, stiimul, mis ju iseenesest on üsna korduv, spetsiifiline ja väsitav ärritaja….

  2. jaanaru
    august 1, 2013, 9:44 e.l.

    Vahel tuleb ka puusalt lasta. Meie enda arusaam asjast on sarnane: võrestiimul on eriline stiimul, kuna ta erutabki koherentselt nii võrkkesta kui ka visuaalse korteksi neuroneid. Meil on olemas põhimõttelised ideed selle kohta, kuidas need protsessid ajus toimuvad ja me loodame neid järgmiste aastate jooksul panna mudelitesse. Võrreldes mudeleid ja mudelite ennustusi EEG andmete ja katseisikute teadvuselamusega võiks olla võimalik aru saada, miks võrestiimulid on väsitavad, miks nad tekitavad gammarütmi ja miks nende vaatlemine tekitab teatud olukordades väga kummalisi teadvuselamusi.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s