Esileht > aju ja teadvus, tehislik teadvus, viited > Mõistuse mõistmine läbi tehisintellekti?

Mõistuse mõistmine läbi tehisintellekti?

Kui ma lugesin Douglas Hofstadteri teost “Gödel, Escher, Bach” ja sain teada, et autor oli selle ilmumise hetkel 34-aastane, ei jäänud mul muud üle, kui tunnistada, et tegu on geeniusega. Douglas Hofstadteri ideed aju ja tehisintellekti kohta olid tol hetkel, aastal 1979 kogu muust maailmast ees. Huvitaval kombel pole pärast seda raamatut Douglas Hofstadterit väga teaduse peavoolus olnud. Hoolimata sellest, et “Gödel, Escher, Bach” oli monumentaalne teos tehisintellektist, pole Hofstadter viimastel dekaadidel olnud isegi juhtiv tehisintellekti uurija. Miks? Ta arvab, et praegune tehisintellekti uurimine on liikumas vales suunas ja on kaotanud oma sihi – mõista, mis on intelligents. Seega ta teeb teadust vaikselt omaette, oma grupiga, ei käi vaidlemas ja ei armasta väga neid tehisintellekti teadlasi, kes keskenduvad masinõppe meetodite abil andmete osavale töötlusele. Ta tahab teada, kuidas inimeste mõistus toimub, mitte kirjutada koodijuppe, mis toore jõu abil suudavad tõlkida teksti ühest keelest teise. Tema lugu on huvitav ja põnev ja sellest on kirjutatud fantastiline populaarteaduslik artikkel, mida soovitan kõigil siiralt lugeda.

  1. Madis
    november 30, 2013, 9:44 p.l.

    Ülihuvitav, tänud!

  2. Mart Z.
    detsember 6, 2013, 8:18 p.l.

    Meenub, kuidas keegi kirjutas (kuskil netis), et luges “Gödel, Escher, Bachi” järjepidevalt ja jupikaupa kaks aastat — kiiremini ei suutnud, kuna tervikuna oli Hofstadteri arutlusliin nii võimatult kompleksne, mitmekihiline ja mõjus. Kui kaua sul, Jaan, sellega aega läks?🙂

  3. jaanaru
    detsember 6, 2013, 10:06 p.l.

    Ma tahaks öelda 4 nädalat, aga tõsiasi on see, et selle 4 nädala lugemise jooksul sai mitu kohta vahele jäetud (allaandja!). Nüüd käin kikivarvukil raamaturiiulist mööda, sest GEB põrnitseb mind sealt solvunult, justkui küsides, millal ma temaga jälle aega veedan. Ma löön silmad maha, laiutan käsi ja loodan, et see aeg tuleb peagi.

  4. jaanaru
    jaanuar 8, 2014, 6:37 p.l.

    kas tehisintellekt on kuskile jõudmas? Nature annab ülevaate sügavõppimist kasutavatest algoritmidest ja nende edust – http://www.nature.com/news/computer-science-the-learning-machines-1.14481

  5. Endel
    jaanuar 9, 2014, 1:03 p.l.

    Miljonite piltide pealt kassi avastamine avaldab ilmselt muljat laiale publikule ja potentsiaalsetele rahastajatele, aga minu meelest jätab see jutt natuke vildaka mulje, nagu oleks suured andmehulgad ja võimsad arvutid selle asja juures põhilised. Ma arvan, et olulisem on närvivõrkude arhitektuur, signaalide kombineerimise reeglid ja õppimise algoritmid Minu arust võiks igaüks, kes asja vastu huvi tunneb ja natuke programmeerida oskab selliste närvivõrkudega oma sülearvutis mingeid lihtsaid katseid teha. Võib-olla avastaks mõne olulise asja, mis Hintonil, LeCunil jt kahe silma vahele on jäänud.

  6. Mart Laisk
    veebruar 21, 2015, 6:55 p.l.

    Kas teadvus ei võiks olla süsteemis sisalduva informatsiooni superpositsioon? St ei piisa, kui lihtsalt suur hulk süsteemi infost on integreeritud. Teadvus on teatud mõttes korraga kogu süsteemi info st tal on võrdne juurdepääs ükskõik millisele süsteemi infokillule.

  7. jaanaru
    veebruar 22, 2015, 6:58 e.l.

    kõik võib olla. Kuidagi tuleb lihtsalt (eksperimentaalselt) näidata, et see variant on tõenäoline. Nagu korduvalt öeldud, siis seniste suurte teadvuse teooriate suur probleem on see, et nad pole väga hästi eksperimentaalselt uuritavad. Ehk tehnoloogia areng lähemal dekaadil tuleb kasuks

  8. MargusM
    veebruar 22, 2015, 9:27 e.l.

    “Kas teadvus ei võiks olla süsteemis sisalduva informatsiooni superpositsioon?”
    Seda saaks vast teiste sõnadega küsida – kas teadvus on nagu kvantmehaanikas paljusid võimalusi sisaldav tõenäosusjaotus, millest mõõtmise-teadvustamise-otsustamise kaudu saadakse ühene osakese olek? Need tõenäosusjaotused pole ükshaaval mõõdetavad, kuna iga mõõtmine valib mitmest ühe. Võib leida kirjeldusi katsetest magnetlindile ja fotoplaadile salvestamisest, mille tulemus sõltub mõõtja-vaatleja olemasolust või tema puudumisest. Väidetavalt sõltub salvestis mitte ainult salvestuse hetkel toimunust, vaid ka ajaliselt hilisemast mõõtmisest-vaatlusest.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s