Esileht > huvitavad küsimused, inimlikud postitused, uni ja unenäod > Otsides unenägude funktsiooni

Otsides unenägude funktsiooni

Läbi ajaloo on otsitud unenägude funktsioone. Unenäod on inspireerinud kirjanikke, filosoofe ja kunstnikke. Teadlased on uurinud, kas me näeme unenägusid mingi põhjusega, kas nendest on kuidagi meile kasu.

On arvatud, et unenäod sümboliseerivad allasurutud tunge. Sõna “sümboliseerivad” tähendab muuhulgas seda, et väidetavalt on unenägudel varjatud tähendus, mitte otsene tähendus. Ja väidetakse, et unenägude tõlgendamiseks tuleb tunda seda sümboolikat. Mõistes une salajasi sümboleid, on võimalik mõista une sisu. On palju raamatuid, mis on kirjutatud unenägude tõlgendamisest, unenägude sümboolika lahtimuukimisest. Inimesed on juba aastatuhandeid üritanud arvata, mis on unenägude tähendus. Kuid rohkem kui poole sajandi pikkune uurimistöö unenägude sisude põhjal pole andnud põhjust arvata, et unel on varjatud sümboolika.

Meie ajud on erinevad, erinevad kogemused on nad erinevaks teinud. Seega minu unenägu võib tähendada midagi mulle, kes ma tunnen enda kogemusi, kuid on raske uskuda, et keegi, kes ei tea mu kohta mitte midagi, oskaks arvata, mis on selle unenäo taga. Näiteks kui ma kirjeldan kellelegi oma unenägu, kus ma otsin omavahel riimuvaid sõnu ja olen enda peale pahane, kui read pähe ei tule, siis võiks sellest luuleridade otsimisest ja mitteleidmisest välja lugeda allasurutud tunge. Kui mitte teada unenäo nägijat, võiks sellele unenäole ja luuleridade otsingule anda igasugu kummalisi sümboolseid tähendusi. Miks peaks üks terve normaalne inimene muretsema riimide pärast? Ma ei kahtle, et sellele unenäole on võimalik leida väga väga põnevaid sümboolseid tähendusi, aga ma kahtlen, kas mõni neist midagi asjalikku ütleks.

Ehk olen ma selle kõik nüüd liiga põnevaks teinud, niisiis ma ütlen, mis minu arvates on selle unenäo taga. Seal pole midagi väga põnevat. Ma tõepoolest, ka ärkvelolekus, kirjutan riime. Ma olen seda teinud viimased viisteist aastat, kuid viimastel aastatel üha vähem. Ja vahel, kui ma nüüd otsustan kirjutada, ongi mul väga raske. Ma tunnengi, et mul ei tule häid ridu pähe. Istun ja üritan pastakast riime välja elada. Niisiis, ei mingit sümboolikat, ei mingit peidetud tähendust. See unenägu kajastab seda, mida ma kogen ärkvelolekus. Nagu mainitud, siis rohkem kui poole sajandi pikkune uurimistöö ei toeta teesi, et unel on mingi salajane sümboolika, mida oleks võimalik lahti muukida unenäoseletajate abil.

Tänasel päeval on teadlased on üsna ühel meelel, et unenägudel ei ole varjatud tähendust. Uurimistöö näitab, et unenäod on seotud unenägija argipäeva tegemistega, mõtete ja probleemidega ja seda ilma mingi maskeraadita. See ei tähenda, et unenäod oleksid tähtsusetud või tähenduseta, kuid see tähtsus ja tähendus avaldub ainult unenäo nägijale. Sellegi poolest on unenäod väga huvitavad: miks nad on just sellised nagu nad on?

Teisse äärmusesse kuulub teooria, mis väidab, et unenäod tekivad juhusliku ajuaktivatsiooni tagajärjel. Selle idee kohaselt liigub ajutüvest ajukooreni aktiivsuslaine, mis juhuslikult käivitab mingisugused aktiivsusmustrid, mis siis ajukoore poolt sünteesitakse unenäoks. See teooria ütleb muidugi, et tegelikult unenägudel polegi mingit funktsiooni.

Aga ka see teooria on väheusutav: Juhusliku aktivatsiooni teooria väidab, et unenäod on seetõttu kummalised, et nad kajastavad juhuslikke aktivatsioonimustreid, kuid päris kummalised unenäod moodustavad ainult paar protsenti meie kõikidest unenägudest. Tavaliselt on unenägudel selge struktuur ja tihtipeale kajastavad nad üllatavalt hästi inimese elu ja mõtteid. Muidugi jäävad meile rohkem meelde väga kummalised unenäod, kuid uurimistöö näitab, et unenäod ei ole juhuslikud, vaid peegeldavad hästi unenäonägija argipäeva, mõtteid ja muresid.

On vähetõenäoline, et see on täiesti juhuslik aktivatsioon, mis suudab tekitada nii mittejuhuslikud unenäod. Nagu näeme, võimaldab see, millised unenäod on, meil uurida seda, millised peaksid olema vastavad ajumehhanismid, mis neid unenägusid tekitavad: nad ei saa olla juhuslikud aktiivsusmustrid, vaid neil peab olema struktuur ajas ja ruumis just nagu unenägudel.

Ideid unenägude funktsioonide kohta on liikvel mitmeid. On näiteks inimesi, kes usuvad, et unenäod aitavad ette aimata tulevikku. Selle idee saab mitmel põhjusel kõrvale heita. Peamine põhjus on selles, et katseliselt pole õnnestunud näidata, et keegi tõepoolest unes midagi ette näha suudaks, ehkki see katse iseenesest pole keeruline – tuleb koguda raporteid selle kohta, mida katseisikud unes näevad, ja vaadata, kuidas see järgmistel päevadel toimuvaga haakub. See, et mõni meist vahel ärkvelolekus midagi kogeb, mida ta justkui unes näinud oleks, ei ole midagi üleloomulikku, vaid on selgitatav sellega, kuidas meie mälu ja mõtlemine töötavad – meile jäävad pisut moonutatud kujul meelde need üllatavad kokkusattumused, kuid me ei võta arvesse, et me näeme aastas tuhandeid unenägusid. Kui miljardid inimesed näevad tuhandeid unenägusid aastas, siis on ju oodata, et vahel satuvad unenäo sisu ja päriselu kokku. Lisaks ütleb terve mõistus, et kui unenäod aitaksid meil tulevikku ette näha, siis me ei unustaks enamikku oma unenägudest.

Sarnaselt on välja pakutud, et unenäod on päevastele probleemidele lahenduse leidmiseks. Sel juhul võiks ju arvata, et need inimesed, kes rohkem unenägusid mäletavad, saavad oma eluga paremini hakkama. Kuid see pole nii – uurimistöö näitab, et need, kes mäletavad rohkem unenägusid või mäletavad neid paremini, ei ole elus edukamad, targemad või muretumad. Seega on vähetõenäoline, et unenägude funktsioon on igapäevaste probleemide lahendamine. See sama põhjus on järjekordseks komistuskiviks ka ideele, et unenäod aitavad tulevikku ette näha – kui see oleks nii, peaks samuti paremini unenägusid mäletavad inimesed elus edukamad ja õnnelikumad olema, kuid unenägude mäletamise ja elus edasijõudmise vahel pole seost.

Äkki unenägudel ei olegi funktsiooni? Ehk on inimmõistus meile siin taas lõksu seadnud – meile näib, et unenägudel peab olema funktsioon, aga tegelikult polegi. Üks peamisi tõendusmaterjale selle kohta, et unenägudel kui teadvuselamustel ei ole funktsiooni, on fakt, et me unustame enamuse oma unenägudest – kui nad oleksid tähtsa funktsiooniga, siis me ju ei kaotaks neid igavikku. Lisaks tuleb arvesse võtta, et on inimesi, kes ei näegi unenägusid, kuid nad saavad oma eluga väga hästi hakkama. Aga see, et unenägudel ehk ei olegi otsest funktsiooni, ei tähenda, et nad ei oleks põnevad või et neid ei tuleks uurida.

Mind ennast on unenäod alati huvitanud, kuna unenäod avavad akna teadvuse uurimiseks. Unes olev aju on eraldatud keskkonnast, jookseb niiöelda vabakäigul. Seega need elamused, mis une ajal teadvuses lendlevad, ei ole piiratud keskkonna poolt. Unenäomaailmale seab reeglid meie enda aju, unenäomaailma materjaliks on see, mis on meie ajus. Meie aju, tema ühenduste rägastiku täpne muster, loob unenäomaailmale mänguplatsi ja mänguasjad. Seega see, millised unenäod on, ütleb nii mõndagi selle kohta, millised ajuprotsessid on teadvuse aluseks. Ja muidugi ütlevad unenäod nii mõndagi selle aju kohta, millel nad jooksevad. Unenägudel lihtsalt pole varjatud tähendust.

random_dream

  1. november 30, 2013, 11:43 e.l.

    Unenäod on rikas maailm. Etteennustamise koha pealt võin ainult lisada, et natuke ikka saab ette ennustada – mitte sündmusi, aga meeleolu. Tihti unes olnud meeleolu annab värvingu kogu järgnevale päevale. Kui see on hea, siis on ju hästi, kui halb, tasuks seda võtta mitte paratamatusena, vaid püüda midagi muuta.

    Mu isa ennustas une järgi ilma – kui nägi kala, siis tuli külm. Alati läks täppi. Arvata on, et unenägu oli ainult pinnavirvendus – tegeliku ilmamuutuse tundis ta ära vana inimesena kontides, mis muutus tema jaoks mõistetavaks teateks unenäos. Olen ka ise näinud surnud vanavanemaid unes, alati on see tähendanud kehva ilma, vahel lausa tormi. Aga mitte kunagi rohkem, kui kolm päeva enne. Arvatavasti tuleb see samamoodi targast füüsisest, mis tunnetab õhurõhu ja teiste ilmaolude muutusi, mis tavateadvusse ei küüni.

  2. Taavi
    november 30, 2013, 1:12 p.l.

    Minu jaoks on unenäod peas olevate mõtete või mälestuste mingisugune fantaseeriv-sünteesiv edasiarendus. Kuidas siis muidu seletada oma viimast meelde jäänud unenägu, mida nägin pärast seda kui olin lugenud veebifoorumis väitlust teemal kuidas inimesed loomade elu häirivad või ei häiri. Unes nägin seda, kuidas sai juhuslikult karudega kohtutud, misjärel karud meid ründama hakkasid. Püüdsime nende eest siis pageda aga lõppkokkuvõttes oli tegemist mingite kohmakate karudega, kes ise ennast vigastasid ning siis endid ravida püüdsid.

  3. Krista
    detsember 3, 2013, 1:22 p.l.

    Unenäod on tõepoolest väga huvitav teema. Näen tihti und ja enamasti unenäos ka tean, et see mida näen uni on. Enne üles ärkamist olen tihti väga põnevas olukorras ja ei raatsi ärgata, sest tahaks teada kuidas lugu jätkub ja millega päädib. Kuid und ise juhtima pole siiski õppinud, pigem on see nagu loominguga, et tahaks teada, mida sealt fantaasiamaailmast mulle antakse – seega pigem nagu kanal, mille kaudu miski saab avalduda.
    Mis puutub unenägude ennustavasse võimalusse, siis enda puhul ei ole seda märganud, vist ei oska ka nii hästi oma unesid tõlgendada. Pigem tunduvad uned olevat mingi teadmise mõtestamine või läbielatu ja selle võimalike variantide töötlemine.
    Siiski on mul rääkida üks lugu lapsepõlvest. Olin siis suur kõrv ja kuulasin hoolega täiskasvanute jutte. Üks ennustava unenäoga seotud lugu on meeles.
    Minu vanatädi oli näinud unes oma meest. Selle une kirjeldusest ei mäleta ma muud, kui seda, et tema abikaasa jalal olevat olnud mingi tume plekk. Ilmselt oli seal unes veel midagi, mis vanatädi ehmatas, sest ta tõlgendas seda kui väga halba unenägu ja oli hommikul ärgates endast väljas. Ta mees pidi hommikul Raasikult, kus nad elasid, rongiga Tallinna sõitma. See oli üsna tavaline asi, mis poleks ilmselt mingit ärevust põhjustanud. Kuid sel hommikul oli neil olnud tuline vaidlus, sest vanatädi ei lubanud selle rongi peale minna. Tal oli mingi suur ohutunne. Ilmselt ta mees läks linna bussiga, seda ma täpselt ei tea. Kuid tean, et see rong, millega ta algselt oleks linna tulema pidanud, sõitis rööbastelt maha. Oli suur õnnestus, kus inimesed said vigastada ja vist oli seal ka ohvreid.
    Muidugi võib alati öelda, et tegu oli lihtsalt kokkusattumusega, mis võis ka nii olla, kuid mind paneb see endalt alati küsima, et kas on midagi, mida me veel ei tea, endale seletada ei oska, mille ees teadus on endiselt võimetu.

  4. detsember 4, 2013, 8:11 e.l.

    Aitäh, Jaan! See idee Sul “Sarnaselt on välja pakutud, et unenäod on päevastele probleemidele lahenduse leidmiseks. Sel juhul võiks ju arvata, et need inimesed, kes rohkem unenägusid mäletavad, saavad oma eluga paremini hakkama.” on minu arust liiga kitsas. Tundub, et selleks ei pea teadlikult mäletama, et sellest ajule kasu oleks. Kas tõesti on tõendeid, et meie aju ei tee midagi kasulikku unes? Mulle tundub küll, et unenäos mängitakse reaalsust läbi, simuleeritakse ja õpitakse. Kui õppisin jalgrattaga sõitmist, siis nägin jalgrattasõitu; praegu näen tihti järgmise päeva ettekandeid unes ning usun küll, et see ei tee mulle halba vaid pigem head.

  5. jaanaru
    detsember 4, 2013, 9:37 e.l.

    Hea märkus, hea mõte, ma kirjutan sellest pisut järgmises postituses, mida unenäod väljendada võivad. Samas see, et on inimesi, kes unenägusid üldse ei näe, kuid kellel pole leitud suuri kognitiivseid või füüsilisi probleeme, viitab sellele, et unenägudel endal otsest funktsiooni pole – une ajal aju vastavas keemilises miljöös võivad nad lihtsalt kaasas käia muude funktsionaalsete protsessidega, näiteks mälusisude talletamisega (mis saab toimuda ka ilma unenägudeta).

  6. detsember 4, 2013, 10:00 e.l.

    Äkki saab ka õppimine ja maailma läbi simuleerimine toimida ilma unenägudeta, aga tunduks küll, et oleks mõistlik seda veits teha ajul🙂

  7. detsember 4, 2013, 10:02 e.l.

    Ja kas need inimesed tõesti ei näe unenägusid üldse või nad lihtsalt ei suuda neid meenutada isegi kui suvaliselt öösel ülesse ajada? Või neil pole ka unenägude faaside unetsükleid? Muidugi osad inimesed ka ei kuule – see ei tähenda, et kuulmist olemas ei ole ja et see kasulik ei oleks🙂

  8. jaanaru
    detsember 4, 2013, 10:17 e.l.

    Täpselt, kuulmise puhul on ju kohe selgelt näha, mis funktsioon neil on – need inimesed, kes ei kuule, on selgelt halvemas seisus pea igas elu aspektis. Ja see oligi mu vastuväide – inimesed, kes unenägusid ei näe, ei ole teadaolevalt kuidagi halvemas seisus.

    Neid katseid tehakse jah nii, et aetakse suvalisel ajal üles ja küsitakse “mis just toimus?”. Ja tänaseks on teada, et unenäod ei olegi seotud mingi kindla unefaasiga – neid võib leida mingil määral pea igast unefaasist, nad on lihtsalt pisut erinevad.

  9. Krista
    detsember 4, 2013, 1:30 p.l.

    jaanaru :
    Ja tänaseks on teada, et unenäod ei olegi seotud mingi kindla unefaasiga – neid võib leida mingil määral pea igast unefaasist, nad on lihtsalt pisut erinevad.

    See on huvitav teada🙂 …kuidas erinevad?

  10. jaanaru
    detsember 4, 2013, 3:07 p.l.

    vastuseks Kristale annan kiiruse huvides (mul pole endal hetkel aega neid tulemusi sõnadesse panna) värske viite: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3747360/

    tulemusi võtab kokku see tabel: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3747360/table/T2/

    andmeid näeb siit:
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3747360/figure/F7/
    http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3747360/figure/F8/

  11. Anonüümne
    jaanuar 15, 2014, 6:24 p.l.

    Aga kuidas seletada seda, kui paari päeva pärast juhtubki täpselt see, mida enne unes on nähtud, ilma et see oleks olnud kuidagi ette teada?

  12. jaanaru
    jaanuar 15, 2014, 6:29 p.l.

    aga kas suudad välja tuua, miks tekstis antud selgitus polnud piisav? “See, et mõni meist vahel ärkvelolekus midagi kogeb, mida ta justkui unes näinud oleks, ei ole midagi üleloomulikku, vaid on selgitatav sellega, kuidas meie mälu ja mõtlemine töötavad – meile jäävad pisut moonutatud kujul meelde need üllatavad kokkusattumused, kuid me ei võta arvesse, et me näeme aastas tuhandeid unenägusid. Kui miljardid inimesed näevad tuhandeid unenägusid aastas, siis on ju oodata, et vahel satuvad unenäo sisu ja päriselu kokku.”

    Ärme alahinda tõenäosuseid, ärme ülehinda oma mälu.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s