Esileht > huvitavad artiklid, inimlikud postitused > Huvitavad artiklid: 12.02.2014

Huvitavad artiklid: 12.02.2014

Tänases huvitavate artiklite sektsiooni postituses vaatame tegelikult inimlikumaid artikleid, populaarteaduslikke lugusid, mis on siiski õpetlikud ka teadlastele.

Alustame tänase Nature’i veergudelt: p-väärtus, mida teadlased kasutavad oma tulemuste suure- või keskpärasuse hindamiseks, on jama! See pole iseenesest mingi uudis, Geoff Cumming on p väärtuste probleemist pajatanud juba mõnda aega, tema poolt on youtubes isegi tore p-väärtuste tants, mis näitab, kui naeruväärne p-väärtuste tagaajamine olla võib. Ja p väärtuseid ja nende kasutamist on kritiseeritud varemgi, p-väärtuse sünnihetkest saati. Aga teadlased on ikkagi p väärtust kasutanud ja kasutavad tänagi – ilmselt seetõttu, et ta annab võimaluse must-valgelt midagi tulemuse kohta öelda: signifikantne! Aga ega maailm pole must-valge, rääkimata teadusest ja teadustulemustest. Seega soovitan kõigil noorteadlastel lugeda seda üsna voolavalt kirjutatud Nature’i artiklit ja siis oma juhendajatele vastu hakata, kui nad jälle p-väärtustes neid nulle taga ajavad. Jamal lõpp, tehkem teadust! P-väärtuste must-valge pildi probleem on see, et teadlased, eriti tänapäeva tihedas konkurentsis, kipuvad p-väärtuseid näperdama, võltsima, muutma. See pole üldse keeruline, nagu teab igaüks, kes korra on mingite keerulisemate andmetega tegelenud – meil on mitmeid parameetreid, mida muuta, mille läbi andmeid muuta (nt ERP analüüsis: analüüsitav ajavahemik, analüüsitavad elektroodid, andmete filtreerimine jne). Aga iga kord, kui me analüüsime andmeid uuesti uute parameetritega (“aga proovi ka x parameetriga”, “aga muuda seda ajavahemikku”), me vääname vastikult p väärtuseid, sest me (või meie juhendaja) peatub ju just siis, kui kuskilt paistab vastu maagiline p < 0.05. Olgu sellel lõpp. P-häkkimine ei ole teadus, see on maksumaksja raha raiskamine. Kui tahate proovida erinevaid parameetrikombinatsioone, siis kirjeldage oma artiklis kõik kombinatsioonid, mida te kasutasite. Ainult siis saab hinnata, kas ja mida teie tulemus tegelikult tähendab.

Nature'is on ka tore artikkel ADHD raviks kasutatavatest tablettidest. Kuna väidetavalt nad parandavad ka ADHD diagnoosiga laste tulemusi koolis, on neid samu rohtusid võtnud ka paljud terved noored … et oma skoore tagant aidata. Arstid kirjeldanud, kuidas nende juurde tuuakse teismelisi, kelle õpitulemused on langenud ja kellele palutakse kirjutada üht või teist rohtu, et neid õpitulemusi parandada. Kuid käesolev Nature’i artikkel võtab kenasti kokku tulemused, mille kohaselt need ravimid ei aita tulemusi koolis ei tervetel inimestel ega ka ADHD diagnoosiga lastel. Miks? Miks nad peaksidki? Lihtsad pooljuhuslikult avastatud ravimid ei muuda niisama lihtsalt seda keerulist ja toredat masinat meie kolba all. Ärgem alahinnakem aju.

Mart Zirnask kirjutas toreda artikli sellest, kuidas teadustöö kohta võiks pidada netist vabalt kättesaadavat ja jälgitavat logi. Ehk peaks mõne järgneva projektiga seda proovima. Oleks huvitatud lugejaid ja jälgijaid? Nüüd järele mõeldes näib, et ilmselt oleks see “reaalajas” lugejate jaoks ka üsna igav, sõna otseses mõttes, sest teadustöö on aeglane – vahel ei toimu mitte midagi, nikerdatakse mingite väikeste asjade kallal, sisse ronib frustratsioon ja maailmavalu, siis täitsa ootamatult pusimine õnnestub ja näol on naeratus, andmed liiguvad, töö toimub hilisööni, siis toimuvad tagasilöögid … no samas, kui seda kõike väga toredalt kirjeldada, siis ehk oleks isegi paeluvam kui mõni löömafilm! (Ja kindlasti mitmeid lugejad juba taipasid, et kui märkida logisse ausalt üles kõik analüüsisammud, mis tehtud on, kaoks ka esimeses punktis kirjeldatud probleem p-väärtuste häkkimisega …)

Ja lõpetame paari toreda looga vahvatest noortest meie ümber:
Mihkel Kree – Tartlane, kes õpetab Saudi Araabias füüsikuid!
Kristjan Korjus – Neuroteaduse õhtuõpetaja!

  1. LP
    veebruar 14, 2014, 11:07 e.l.

    Kaks kommentaari – n6us, et p-v22rtused pole v22rtuslikud. Isegi kui tegelikult ei proovitud mitmeid parameetrikombinatsioone, on nad ainult m66t selle kohta kui ootamatud n2htud andmed mingi hypoteetilise mudeli raames on, s.t. m66t mudeli mittesobivuse kohta. Nagu ka artiklis mainitakse, parem on raporteerida efekti suurust, kuid ka siis kehtib kriitika parameetritega m2ngimise kohta. Minu meelest on ok proovida k6ike mis v6imalik et andmestikust signaali k2tte saada, ning formuleerida _hypotees_ selle kohta mis toimub, aga siis tuleb seda testida andmetel mida varem pole vaadatud.

    Avatud blogid jne on teoorias toredad, aga reaalsuses saaksid rikkad rikkamaks. Suurtel h2stivarustatud laboritel on alati lihtsam headest ideedest artiklid teha, ning paljudel ei oleks mingit probleemi v6tta netis vabalt yleval olevad esialgsed tulemused, need replitseerida, edasi arendada, ja kiirelt 2ra saata. V6ib esitada ka argumendi, et nad peaksidki nii tegema – maailm saab kiiremini targemaks!

  2. ökul
    veebruar 15, 2014, 4:05 p.l.

    Jaan: jutu paatos on muidugi asjakohane, aga hoog natuke ehk liiga suur. 1. Eeldusel, et andmetega ei nihverdata ja metoodika on õige ning kui välditakse esimest tüüpi viga on p ikkagi väärtuslik. Me oskame hinnata, kuivõrd tõenäoline oli tulemuse juhuslik samine ja on ju suur vahe, kui see on p < 0.049 vs kui on p < 0.00094 (mööndes muidugi liidväikeste p väärtuste puhul tekkivaid kahtlusi (vt ka Greg Francise kirjutisi publication bias'e osas). 1a. Võib leida näiteks kahe tingimuse erinevuse tulemustes, mis moodustab näiteks 35 % kogu varieeruvusest, kuid samas näiteks p = 0.16. Sellega võrreldes on tulemus, mille vastav protsent on nt 3.1%, kuid p väärtus samas = 0.02 teaduslikult ikka (esialgu) väärtuslikum. 2. See, et väga väikese väärtusega p-sid saadakse tulemuste erinevuse naeruväärse väiksuse juures pole iseenesest väärtusetu, sest sageli viitab vajadusele edasi uurida või siis kui p väärtus vaatamata korrektsele uurimuse ülesehitusele ja valimi suurusele ja tasakaalustatusele on ikkagi mittesigbifikantne, enam aega selles suunas mitte raisata.

  3. jaanaru
    veebruar 16, 2014, 9:19 e.l.

    Vahel peab ikka hoogne olema, et inimesi pisut ärritada ja neid mõtlema panna. Ja tõsiasi on ju see, et laborites loetakse p < 0.05 (vajadusel "korrigeerituna", vahel p < 0.001) tulemuseks, avaldamisväärseks, kuid see Nature'i veerg kirjeldab lihtsustatult ja nt Geoff Cummingu artikkel või Kline'i raamatupeatükk pikemalt, miks see piir on naeruväärne ja ei tähenda mitte midagi algse hüpoteesi paikapidavuse kohta, kui ei ole teada, kui mõistlik see algne hüpotees üldse oli (nt telepaatia-uurijad saavad ka p väärtusi p < 0.001). Seega diskussioon jätkugu, maagilised p väärtuste piirid kadugu!

  4. LP
    veebruar 16, 2014, 12:24 p.l.

    Mul on vaesest p-v22rtusest veidi kahju, teda muudkui materdatakse. Ta teeb t2pselt seda mis tema definitsioonis kirjas; nii statistiline v22ritim6istmine (nt. p-v22rtus on t6en2osus et alternatiivhypotees on vale) kui teadusliku t2henduse kylgepookimine (v2iksem p-v22rtus -> t2htsam tulemus) on kasutajate probleemid. Ainuke asi, mille kohta p-v22rtus arvab, on nullhypotees – “p2ris”, huvitav hypotees ei ole p-v22rtuse ala. Eluliste katsete korral ei ole lihtsad matemaatilised abstratktsioonid t2iuslikud, ning piisavate andmetega saab pea iga nullhypoteesi ymber lykata. See t2hendab tavaliselt seda, et null ei v6tnud m6nda andmete erip2ra arvesse, mitte et kasutaja lemmikhypotees on t6si. Minu jaoks on p-v22rtus kasulik ainult k6ige viimases faasis; kui tulemused juba k2es ja esitatud, v6ib sinna selle p ka kylge panna; olulisus on pea alati joonistelt n2ha.

    Lahendus, nagu alati, on raporteeritud p-v22rtuste asemel p2riselt andmete vaatamine ja rohkem statistikaharidust🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s