Esileht > huvitavad küsimused, uni ja unenäod > Miks me ei saa uneta?

Miks me ei saa uneta?

Me magame maha umbes kolmandiku oma elust … ja me ei tea, miks! Küsimus selle kohta, miks me magame, on üks bioloogiateaduse vahvamaid ja suurimaid mõistatusi eelkõige seetõttu, et uni puudutab meid kõiki. Mõned meist on kogenud seda, kui raske on olla terav oma mõtetes ja tegudes pärast magamata ööd. Aga ilmselt mitmetel julgematel meist on kiusatus pisut und ära jätta, proovida vähemaga, et jääks aega muude toredamate tegevuste jaoks. Kui te peaksite tõesti mõtlema selle peale, siis võtke kuulda minu ja teiste soovitust: ärge oma une ärajätmisega eksperimenteerige! Kes tahab pikemat põhjendust, lugegu palun eelmise aasta lõpul ilmunud artiklit, kus autor kirjeldab oma enda katsetusi mitmepäevase unedeprivatsiooniga ja selle vahetuid ja pikaaegseid ebameeldivaid tagajärgi.

Me ei saa uneta. Kuna väljamagamine on vajalik meie vaimsete võimete ja vaimse selguse alalhoidmiseks, tekib muidugi taas küsimus, mida see uni meie ajuga ikkagi teeb. Me ei tea, aga siin on mõned potentsiaalsed vastused:
Uni on üksikneuronite puhkuseks!
Une ajal puhastatakse aju mürgistest jääkproduktidest!
Uni on see hind, mille me maksame aju plastilisuse eest!

Me ei tea, kas mõni nendest pakutud vastustest või nende kombinatsioon selgitab piisavalt, miks uni on meile nii oluline. Aga küllap me teada saame.

  1. ökul
    veebruar 19, 2014, 9:14 e.l.

    … uni on selleks, et kasvõi pisutki aeg-ajalt teadvuse (Suure Probleemi) raskest koormast vabaneda😉.

  2. jaanaru
    märts 3, 2014, 6:39 e.l.

    See on väga hea hüpotees, mille toetuseks on hetkel veel vähe empiirilist tuge. Aga kahtlemata tulevatel aastatel tegeldakse nii meie laboris kui ka mujal just selle idee uurimisega.

  3. Krista
    märts 25, 2014, 11:59 e.l.

    Jaan, kuidas une olemust uuritakse?

  4. jaanaru
    märts 25, 2014, 12:21 p.l.

    kas Sa palun selgitaksid oma küsimuse olemust lähemalt🙂

  5. Krista
    märts 27, 2014, 1:17 p.l.

    Tere Jaan,
    Küsimuse olemus seisneb selles, et mind väga huvitab, kuidas uneuuringuid läbi viiakse.😀

  6. jaanaru
    märts 27, 2014, 4:59 p.l.

    Katseisik magab laboris, peas näiteks elektroodmüts ja silmaliigutust mõõtvad elektroodid, aga vahel ka veel mõni aparaat. Ühe lühikese visuaalse ülevaate saab siit – http://www.askaboutsleep.com/images/images/sleep_studies1.jpg ja lühikese video vormis https://www.youtube.com/watch?v=ynHM5aa9P9E (häält ei pea kuulama)

  7. Krista
    märts 31, 2014, 1:31 p.l.

    Tundub, et tehnika pole veel piisavalt arenenud, et suudaks kõike olulist infot püüda. Millest on väga kahju, sest nii jäävad paljud huvitavad fenomenid mõistmata.

  8. jaanaru
    märts 31, 2014, 2:27 p.l.

    millist infot sooviksid veel mõõta? Heal juhul õnnestub une ajal mõõta aktiivust ka otse aju seest, vt näiteks https://teadvus.wordpress.com/2011/04/24/aju-ei-maga-uhes-taktis/

  9. Krista
    aprill 2, 2014, 2:17 p.l.

    Praegused tehnilised vidinad suudavad registreerida vaid üldisi protsesse, aga mitte väga spetsiifilist. Sinu küsimus – millist infot veel mõõta – on lihtsalt geniaalne ja paneb mind mõtlema, kas elektrilised impulsid on ainus ajutegevuse indikaator. Mida kujutlen, kuulub fantastika valda, vähemalt tänapäeval. Näiteks selline (elektrood)müts, mis on nii kerge, et katseisik seda oma peas ei tunnegi, õhuke nagu kile. Ei mingeid juhtmeid, inimene võib samal ajal mistahes asendis magada või ringi liikuda. Müts skanneerib ajus toimuvaid keemilisi, elekrilisi, (jm) protsesse, salvestades info enda sisse või saates selle töötluseks superarvutisse, milles mudeldatakse 3D kujutis, mida saab reaalajas või hiljem hologrammkujutisena esitada. Selline müts suudab registreerida miniinsulte, patsiendi ärkamise koomast, õpilaste ahhaa-elamusi ja võib olla ka ravida mäluhäireid või rahustada agressiivsusele kalduvaid inimesi.
    Ulme?😀

  10. jaanaru
    aprill 2, 2014, 4:09 p.l.

    praegusel hetkel küll ulme jah, aga samas oli ka unenägude ajust väljalugemine pikka aega ulme. Enam ei ole – https://teadvus.wordpress.com/2013/04/04/ma-tean-mida-sa-unes-naed-vol-6/

  11. Krista
    aprill 4, 2014, 3:46 p.l.

    Mind huvitab üks konkreetne fenomen, kuid tänapäeva tehnika selle uurimisel vist suureks abiks olla ei saa.
    Küsimus oleks selline: Mis toimub meie ajus (ja ka kehas) sel hetkel, kui me pöördume, et selja taha vaadata; kusjuures pöördumise põhjuse me teadvustame alles siis, kui märkame, et keegi meid üksisilmi on jälginud. Kui välistada kõik meile teadaolevad meeled (korraldada selline eksperiment) ja see fenomen ikkagi toimib, siis tekib küsimus, kas inimesel on mingeid selliseid meeli, mille olemasolust me ei tea ja mida me määratlenud pole seetõttu, et me seda mõõta ei suuda?
    Huvitav on selle fenomeni juures seegi, et millegipärast ei ole vaatajal vaadatava üle sellist mõju, kui ta on ükskõikne. Miks on emotsioon (huvi /uudishimu, sümpaatia, viha, põlgus) selle situatsiooni võti? Või kas ikka on?
    Kuidas sellist fenomeni tänapäevaste võimaluste juures uurida?

  12. jaanaru
    aprill 4, 2014, 4:08 p.l.

    Aga alustaks siis sellisest katsest, kus üritad vaadata, kas see fenomen ikka üldse toimib?🙂

    saad teha väga lihtsalt: 1) leia isik, kes väidab, et ta tunneb ära, kui teda huviga vaadatakse, nimetame teda selles näites Uudoks; 2) pane Uudo selja taha üksteise järel (näiteks iga 2 minuti tagant) erinevaid inimesi, kes Uudot huviga vaadata võiksid (võib olla ka 3 erinevat inimest, kes käivad kordamööda); 3) ütle igale seljataga seisjale, et too peab ise juhuslikult valima, kas ta lihtsalt seisab seal selja taga ja vaatab näiteks aknast välja, või ta tõesti vaatab Uudot – pärast seljatagant lahkumist ta annab katsekorraldajale 1 teada, kas ta vaatas Uudot või ei (katsekorraldaja 1 märgib 1 või 0); 4) pärast iga katsekorda (seljataga seisja tulekut ja lahkumist) annab Uudo katsekorraldajale 2 märku, kas ta tema seljataga seisja vaatas teda või ei (katsekorraldaja 2 märgib 1 või 0); 5) korda seda 20 korda. 6) katsekorraldajad 1 ja 2 võtavad oma üleskirjutused ja võrdlevad, kui tihti 3. ja 4. sammu 1 ja 0 ühtisid (mõlemad olid nullid – vaatleja ütles, et ta ei vaadanud Uudot ja Uudo ütles, et vaatleja ei vaadanud teda; mõlemad olid ühed – vaatleja ütles, et ta vaatas Uudot ja Uudo ütles, et vaatleja vaatles teda).

    Kui tundub, et mõni sellise katse aspekt ei oleks aus või õige, siis neid saaks kindlasti muuta ja korrigeerida, ma praegu visandasin siin reede õhtul midagi🙂

    Kui saad 20st katsekorrast 10 kattuvust, siis Uudol antud võime puudub, kui saad 14 kattuvust, siis võib ühe korra veel proovida, kui saad 17 kattuvust, siis võiks Uudo mõelda juba Skeptik.ee 8000 Euro saamise või James Randi miljoni peale – http://www.randi.org/site/index.php/1m-challenge.html

  13. Krista
    aprill 4, 2014, 7:37 p.l.

    Aitäh, Jaan, humoorika vastuse eest🙂
    Iseenesest vahva katse, aga kuidas sa lahendaksid probleemi, et emotsioone ei saa teeselda, lihtsalt niisama katse jaoks esile kutsuda? Teiseks, kui inimene teab, mida ta peab raporteerima, siis hakkavad tema tulemust mõjutama ka muud tegurid, näiteks ta püüab pingutada selleks, et saavutada tulemust, või muutub ebaobjektiivseks, sest soovib uurijat aidata. Näib, et neutraalsust on siis raske saavutada.
    Ma ise kujutlesin sellist eksperimenti, kus katseisikul tuleb rahulikus tempos läbi käia teatud trajektoor (labürint). Ta ei tea, milles ekperimendi mõte seisneb. Teda jälgitakse varjatud kaameratega. Määratud kohas möödub ta inimesest, kellest on teada emotsioonid katseisiku suhtes. (Selles kohas peab muidugi välistama igasugused helid, peegeldused, lõhnad)
    Kas ta pöördub vaatama või mitte.
    Selliseid katsepaare võib olla ka mitu. (Kusjuures paari pandud inimesed ei pruugi olla tuttavad. Huvi võib tekkida ka siis, kui on nähtud pilti, loetud teksti vms.)

    Üks nüanss veel – kui inimene tuleb sinu selja taha (ja sa ei saa ümber pöörata), siis on ebamugav tunne ilmselt ka siis, kui ta sind konkreetselt ei vaatagi. Kus aga on need kohad, kus uuritavat olukorda tihemini ette tuleb? Bussis sõites, kontserdil olles, raamatukogus…?

  14. jaanaru
    aprill 5, 2014, 11:16 e.l.

    Heade katsete väljamõtlemine ja rakendamine on kõige olulisem osa heast teadusest. Soovime edu ja jääme ootama katsete tulemusi!

  15. Kristjan
    aprill 7, 2014, 6:53 e.l.

    Ma olen ka kuulnud, et inimesed väidavad, et kui nad kõnnivad grupi inimeste taga ja jäglivad pingsalt ühte inimest, siis just see pöörab ümber ja vaatab, et kes teda jälgib. Kuna selliseid “võimeid” on üritatud tõestada juba aastsadu ja pole õnnestunud, siis mu esimene reaktsioon oli, et see on täielik jama, et inimestele ainult tundub nii ja nad saavad lihtsalt valesti aru (mäletavad ainult neid kordi, kus see õnnestus; ei pane tähele, kui teised ümber keeravad; lihtsalt liialdavad vms).

    Samas üks päev hakkasin mõtlema, et äkki saaks see ikkagi statististliselt oluline tulemus tekkida… ja mis oleks sellele lihtsaim seletus. Üks võimalus, et inimesed näevad seda, et keegi neid jõllitab, kuidagi alateadlikult: näiteks teiste inimeste pilkudest, kuskilt peegeldustest või mujalt. Veel võib olla, et kõik inimesed natukene vahel keeravad pead, et näha alateadlikult natukene enda selja taha ja siis kui kedagi vaadatakse, siis see inimene keerab korralikult ümber ja vaatab ka tugevamalt üle, et kes mind seal võib olla vahib. Kindlasti on veel palju lihtsaid seletusi ja nende kõikide tähele panemine on päris keeruline tõesti. Tsiteerides klassikuid: “Heade katsete väljamõtlemine ja rakendamine on kõige olulisem osa heast teadusest.”.

  16. ökul
    aprill 7, 2014, 2:01 p.l.

    … jõllitav inimene läheb kehast soojemaks ja infrapunakiirguse tajumine mitte silma võrkkesta, vaid muude retseptorite kaudu paneb ümber pöörama😉.

  17. Krista
    aprill 7, 2014, 3:18 p.l.

    Kusjuures ma mõtlesin, et huvitav oleks teada mitte ainult seda, mis toimub ajus selle protsessi käigus, vaid ka seda, kuidas käituvad inimese pupillid.

  18. Jana
    aprill 8, 2014, 2:21 p.l.

    Mind huvitaks, kas selline “jõllitamise tundmine” esineb ka lastel. Ja millises vanuses see tekib (või on see ka juba nt lootel. Keegi jõllitab “kõhubeebit” ja “kõhubeebi tunneb”??) Kui see siiski esineb vaid täiskasvanutel (või alates noorukieast näiteks), siis pigem võiks oletada mingit “omandatud jõllitamise tundmise nähtust” ja uurida,mis asjaoludel see tekib.

  19. Krista
    aprill 9, 2014, 10:10 e.l.

    Ahaa! See on huvitav küsimus, et kas fenomen esneb refleksi tasemel, või on õpitud käitumine. Lastega eksperiment on nutikas mõte.

  20. Kristjan
    aprill 9, 2014, 10:57 e.l.

    Ma korra igaks juhuks ikka tuletaksin meelde, et seda efekti, et päriselt keegi tunneks ära jõllitamise, peaaegu kindlalt ei eksisteeri🙂 Aga natukene on see põnev tõesti, et miks inimesed arvavad, et neid jõllitatakse…

  21. Krista
    aprill 9, 2014, 4:02 p.l.

    Ahhaa, Kristjan, miks arvad sa, et seda fenomeni ei eksisteeri?🙂
    Kas sul endal pole ühtegi sellist kogemust? Või on probleem selles, et liidad minu kirjeldatud juhtumile need, mida mina silmas ei pea.
    Et asi ei oleks umbmäärane, püüan seda defineerida.
    Nimetan nähtuse emotsionaalselt laetud pilgu tajuks (elpt). Ja määratlen nii: Elpt-situatsioon on sündmus, kus inimene, tajudes alateadlikult teise inimese huvitatud pilku endal, pöördub selles suunas vaatama isegi juhul, kui vaataja ei asu vaadatava nägemis(ja kuulmis)väljas. Huvitatud pilgu all mõistan ma nii positiivset, kui ka negatiivset suhtumist – vaataja emotsiooni vaadatavasse.

    Nagu näed, ei ole siin jõllitamisega midagi pistmist. Sa võid mõnd inimest ükskõikselt jõllitama jäädagi, aga ümber ta ei pöördu.🙂
    Kui sa aga oled näiteks heteromees ja sinu selja taga kõndiv homomees sinu puusa imetleb, pöördud sa ümber kindlasti.🙂

  22. jaanaru
    aprill 9, 2014, 4:46 p.l.

    “pöördud sa ümber kindlasti” – aga kust Sa tead? See ongi minu ja Kristjani kommentaaride ja katseideede mõte, et ehkki paljud võivad Sinuga jagada seda intuitsiooni, et me pöördume, kui meid huvitatult vaadatakse, siis tegelikult võib see olla meie kognitiivse süsteemi tüng meile (me unustame ära kõik need korrad, kus oleme pöördunud, aga keegi meid ei vaata; me ei võta arvesse neid 2000 korda, kus keegi meid ei vaadanud, aga me ei tundnud midagi, kuna neid kordi me lihtsalt ei tea – seetõttu meile tundubki, et me pöördume iga kord, ehkki tegelikult see pole nii). Niisiis tulekski esiteks üritada seda fenomeni katseliselt uurida.

  23. Krista
    aprill 9, 2014, 5:43 p.l.

    Täiesti õige, Jaan, iseenda kogemust aluseks võttes võib tõesti eksida. Kindlam on jälgida teiste inimeste käitumist. Eriti hea on seda teha läbi kaamera, vaadates salvestatud dokumentaalset materjali. Näiteks ostukeskuste turvakaamerad võiks nii mõndagi huvitavat jutustada.
    Aga selleks, et segavaid tegureid vähendada ja konkreetset fenomeni uurida, peaks ikkagi korraldama väga kontrollitud tingimustega eksperimendi. Ja ma arvan, et ka selle eksperimendi juures on oluline see kaameratega väga täpselt salvestada, et hiljem iga nüanssi oleks võimalik analüüsida (ideaalis sekundi murdosa täpsusega).

    Mis puutub arvamusse, et me midagi tehes, ringi liikudes pidevalt ja sihitult siia-sinna ringi vahime, selja taha kiikame jne, siis sellega ma pole nõus. Me käitume üsna ratsionaalselt, kui me kuhugi vaatame, siis on meil selleks mingi ajend. Loodus on nii sättinud, et elusolend käituks võimalikult energiasäästlikult.
    Mis muidugi ei tähenada, et üks inimene ei võiks olla tundlikum kui teine, temperamentsem, paranoilisem jne.

  24. Krista
    aprill 15, 2014, 11:40 e.l.

    Tehnika areneb selles suunas. Edaspidi pole käitumisuuringute läbiviimiseks vaja muud, kui kaht paari Google prille😉
    http://www.bbc.com/news/technology-26987972
    Loodetavasti lisatakse edaspidi pupilli jälgimise ja mõõtmise funktsioon ja miks mitte ka pulsi ja vererõhu muutuste kuvamise graafik.

  25. Jana
    aprill 15, 2014, 6:17 p.l.

    Krista, need funktsioonid olemas juba eye-tracker prillidel (nt firma Tobii prillidel ja teised jubinad võid ka vabalt külge riputada). Muide eye-tracker prillid kasutuses ka näiteks TTÜs, hea tahtmise juures saad neid ka proovida ise🙂

  26. Krista
    aprill 16, 2014, 9:18 e.l.

    Tahan küll proovida🙂

  27. Jana
    aprill 16, 2014, 2:13 p.l.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s