Esileht > üldine, inimlikud postitused, uni ja unenäod > Maadeldes mõistatustega

Maadeldes mõistatustega

Minu needuseks on see, et ma ei suuda kuude viisi keskenduda väikestele probleemidele. Teadlase jaoks on see needus, sest lõppude lõpuks suurem osa avastusi teaduses tehakse just süstemaatilise ja hea uurimistööga, mis algab kuskilt konkreetsest ja mõttekast väikesest probleemist. Seega ma ei ole õnnelik, et mind motiveerivad ainult suured mõistatused, aga nii see paraku on.

Kaks mõistatust, millega ma seni täitsa edutult olen rinda pistnud, on järgnevad.

1. Mis on teadvus? Kuidas teadvus tekib aju keerukatest neurobioloogilistest protsessidest?
teadvus on ajus
– … aga kus täpsemalt?
oma doktoritöös üritasin saada lähemale teadvuse neurobioloogilistele korrelaatidele
miks me ei mõista teadvust?

2. Miks me magame? Pakutud on mitmeid funktsioone, näiteks et …
Uni on üksikneuronite puhkuseks!
Une ajal puhastatakse aju mürgistest jääkproduktidest!
Uni on see hind, mille me maksame aju plastilisuse eest!
– seotud küsimus on see, kas unenägudel on mingi otstarve

3. Mis on järgmine suur küsimus? Tegelikult ma juba tean ja juba olen natukene maadlusmatil temaga ka soojendust teinud, aga eks kirjutan sellest, kui lisaks suusoojale ka muud öelda on.

  1. Anonüümne
    aprill 29, 2014, 9:54 p.l.

    suured probleemid tuleb lahendamise jaoks väiksemateks alaprobleemideks jagada, muidu ei ole võimalik suurt probleemi mitte kuidagi lahendada.

  2. jaanaru
    aprill 30, 2014, 2:20 e.l.

    nii see on, nii see käib, nii seda tehakse

  3. mai 9, 2014, 8:03 e.l.

    “… jaotada kõik minu poolt uurida kavatsetavad probleemid nii mitmesse ossa nagu vähegi võib ja nagu see oleks vajalik nende paremaks lahendamiseks” — Rene Descartes “Arutlus meetodist” (R. Kulpa tõlge)

  4. jaanaru
    mai 10, 2014, 4:04 e.l.

    Aitäh hea ja sobiva tsitaadi meeldetuletamise eest (midagi taolist võiks olla iga teadlase vannitoa peeglikapile kirjutatud)

  5. MargusM
    mai 11, 2014, 4:20 p.l.

    Samas tasub ka arvestada mittelineaarsuse mõjuga tervikule – ühendades kaks lineaarset objekti mittelineaarse tagasisidega, ei saa tulemuseks kaks korda rohkem juba tuntud lineaarset käitumist, vaid midagi, mida osades eraldiseisvalt pole.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s