Esileht > ajuteadus, mälu > Uued neuronid, uued mured

Uued neuronid, uued mured

Pikalt arvati, et inimese ajus ei teki uusi närvirakke. Aga ei tasu kunagi aju alahinnata – nüüdseks on selge, et näiteks hippokampuse dentate käärus tekib närvirakke juurde kogu elu vältel.

See fenomen tekitab muidugi ka huvitavaid küsimusi – mida need uued närvirakud küll teha võiksid? Kuna närvirakkude identiteet seisneb just nende ühenduste mustris (milliste teiste närvirakkudega nad otseselt suhtlevad), siis on uued närvirakud esialgu täiesti üksikud hundid – nende ühendused alles peavad kujunema. Ja kuna uute ühenduste kujunemine on muidugi kõige olulisem just õppimise ja mäluprotsesside juures, ongi välja pakutud, et uued närvirakud omavad tähtsat rolli uue teabe omandamises. Sellele hüpoteesile on toeks ka fakt, et hippokampus ja dentate käär on vahetult seotud deklaratiivsete mälusisude talletamisega. Ja tõepoolest, viimaste aastate teadustöö on näidanud, et kui pidurdada uute närvirakkude teket dentate käärus, on närilised õppimisprotsessides aeglasemad. Niisiis uued närvirakud võivad toetada uute mälusisude talletamist.

Samas ajus tihtipeale ei kehti reegel “mida rohkem, seda uhkem”. Liiga palju ühendusi närvirakkude vahel ei tee ilmtingimata superajuks, liiga paju tulisklemist võib olla seotud hoopis epilepsiaga, liiga palju dopamiini ei tee super-motiveerituks, vaid võib olla isegi seotud psühhoosidega jne. Seega ei ole ilmtingimata põhjust arvata, et uued närvirakud meile ainult head teevad.

Arvutuslikud mudelid on tõepoolest näidanud, et liiga palju uusi neuroneid piirkonnas, mis on seotud mälusisude talletamisega, viib selleni, et osa vanadest mälestustest muutuvad kättesaamatuks või vähemasti nõrgemaks. Kui mälusisud on kirjas närvirakkude ühenduste mustris, siis on see väide loogiline – dentate kääru vastsündinud närvirakud võistlevad vanemate närvirakkudega sisendite pärast ja seetõttu muudavad tänu oma aktiivsusele ja vanemate närvirakkude ühendusmustreid, mis omakorda vähendab vanemate mälusisude kättesaadavust.

Üks huvitav mõte, mis nendest mudelitest tuli, on see, et infantiilne amneesia – fakt, et enamik meist ei mäleta oma esimestest eluaastatest mitte midagi – võiks olla põhjustatud täpselt sama fenomeni poolt. Beebieas tekib dentante käärus uusi närvirakke veel palju suurema hooga kui meie ajudes ja eelnevate kaalutluste põhjal võib öelda, et see hoogne uute närvirakkude tekkimine muudabki tollaste mälestuste ammutamise pea võimatuks. See on alternatiivne selgitus klassikalisele tõekspidamisele, et beebide hippokampus lihtsalt pole veel piisavalt välja arenenud, et mälusisude talletamisele kaasa aidata. Kuidas otsustada, kumb teooria on parem? Nad teevad erinevaid ennustusi: uute närvirakkude teooria väidab, et beebid ja lapsed võivad mäletada, mis toimus näiteks pool aastat või aasta tagasi, samas kui välja arenemata hippokampuse teooria ütleks muidugi, et beebid ja lapsed midagi taolist mäletada ei saa.

Uuem teadustöö näitab üsna huvitaval kombel tõepoolest, et infantiilne amneesia pole sugugi üldkehtiv: 6-kuused võivad mäletada, mis juhtus 3-kuuselt, 3-aastased võivad mäletada, mis juhtus 1.5-aastaselt, isegi 5-6 aastased võivad mäletada, mis juhtus siis, kui nad olid mõne kuu vanused. Lihtsalt üle kümne aastased lapsed enam ei mäleta seda, mis juhtus esimestel eluaastatel. Klassikaline arenemata hippokampuse teooria seda selgitada ei oska, uute närvirakkude idee väidaks aga, et pidev uus närvirakkude sünd on need esimeste eluaastate mälusisud kättesaamatuks muutunud.

Tore, väga tore. Aga veelgi toredam on, kui neid huvitavaid mõtteid saab ka katseliselt testida. Paul Franklandi grupp lähtus just eelkirjeldatud arutelust ja sellest teooriast, et uute närvirakkude lisamine mõjub vanadele mälusisudele halvasti. Katsetades erinevas vanuses hiirtega leidsid need teadlased, et 1) vanemate hiirte puhul muudab närvirakkude tekke võimendamine mälule halvasti – hiired mäletavad toimunut kehvemini, võiks öelda, et nüüd on ka vanematel hiirtel “amneesia” ja 2) hiirelaste puhul mõjus närvirakkude tekke pidurdamine aga mälule hästi – nad mäletasid seiku, mida nad muidu poleks mäletanud infantiilse amneesia tõttu.

Seega see töö toetab teoreetiliste mudelite ennustusi selle kohta, mida uued närvirakud ajus teevad, ja aitab selgitada, miks me oma esimestel eluaastatel juhtunut ei mäleta – süüdistage uusi närvirakke!

Ajakiri Science pakub ka animatsiooni:

Allikas: Akers jt (2014) Hippocampal Neurogenesis Regulates Forgetting During Adulthood and Infancy. Science

Rubriigid:ajuteadus, mälu
  1. mai 11, 2014, 8:39 e.l.

    See seletab, miks osa inimesi väidab, et neil on mälestusi väga varasest lapsepõlvest – näiteks esimesest eluaastast. Nad mäletavad, sest see on siiski mingitel tingimustel võimalik. Minu enda esimene mälestus on ajast enne 2-aastaseks saamist. Samas mu lapsed, kes on 14 ja 15, ütlevad, et enne 4 eluaastat pole õieti midagi meeles…

  2. jaanaru
    mai 12, 2014, 5:40 e.l.

    Jaan-Juhan Oidermaa tutvustab seda katset ERRi Teaduse lehel – http://teadus.err.ee/v/psyyhika/402ef90e-e0e3-417a-b52e-e3d61c0a6bd1

  3. Krista
    mai 15, 2014, 12:37 p.l.

    Minu esimene mälestus on sellest, kuidas ma olen suvisel ajal lapsevankris selili. Minu kohal on sirm ja ees pastelsetes toonides värvilised kõrinad, väga õhukesest plastmassist. Püüan üht neist käega kinni võtta, aga ei ulata.
    Kui vana võisin olla, ei tea, aga kuna olen sündinud kevadel, siis ilmselt 3-4 kuune, või siis +aasta. Pilt on nii selge, et võiksin sellest kolmemõõtmelise pildi teha.
    Samas ei saa täiesti kindel olla, et see mälestus pole hiljem tekkinud. Teisalt, selliseid kõrinaid tänapäeval enam ei toodeta.

    Uute närvirakkude teke ja selle seos unustamisega on huvitav. Küllap nii ongi hea, et me kõike ei mäleta, eriti kehtib see ebaolulise kohta.
    Aga miks juhtub vahel nii, et oluline meelest läheb, samas kui ebaoluline meelde jääb?

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s