Esileht > noorele teadlasele, uni ja unenäod > Värske magistritöö unelainetest

Värske magistritöö unelainetest

Kuna viimased nädalad on möödunud juhendamiste tähe all, võtan lühidalt kokku selle kevade kõige suurema juhendamise ehk Mihkli magistritöö (mida juhendasime koos Talis Bachmanniga).

Mihkel tegi järelkatse oma 2010. aastal läbiviidule. Tegu on suhteliselt ekstreemse katseparadigmaga, kus katseisikud peavad uinuma laboriruumis, peas 60 elektroodiga EEG müts, sellal kui nende aju transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (TMSiga) stimuleeritakse. Ahjaa, silmaklapid ja kõrvatropid on katseisikul ka, heal juhul saab ta ka teki. Me ei tee seda sugugi mitte ainult oma sadistliku lõbu pärast, vaid ka täitsa põneval teaduslikul eesmärgil. Nimelt tahaks ju mõista seda kummalist seisundit, kus oleme vaimselt maailmast eraldatud – sügavat und. Ja tahaks ka teada, mis on olulised erinevused uneseisundi ja teadvusseisundi vahel. Sellised uuringud täiendavad tajulise teadvuse uuringuid ja aitavad meil paremini kaardistada teadvuse fenomeni.

Antud katses otsustasime anda TMSi impulsse 2 korda järjest, 100 ms vahega. Viimastel aastatel on nimelt korduvalt argumenteeritud, et ärkvelolev aju töötab infot nii umbes 100 ms taktis, 10 Hz rütmis. Seega me arvasime, et ehk 100 ms järel TMS impulsse esitades on võimalik ärkvelolevas ajukoores tekitada kvalitatiivselt teistsuguseid ajuprotsesse, kui üksikimpulss seda teeks, ja seda efekti ei ilmneks unes. Niisiis unetingimust ja teadvusseisundit sellises katses võrreldes leiaksime ehk toredaid uusi teadvuseseisundile iseloomulikke ajuprotsesse.

Õnneks või kahjuks on teadus ettearvamatu. See muidugi teebki teaduse põnevaks, et päris täpselt ei tea, mis juhtub ja mida avastatakse. Antud juhul selgus, et teadvusseisundis (ärkvelolekus) 100 ms vahega antud kahe TMSi impulsi poolt esile kutsutud ajuvastus ei olnud kuidagi ägedam või kvalitatiivselt erinev üksiku TMSi poolt esile kutsutud ajuvastusest. Tegelikult olid nad üsna sarnased.

Üllatus tuli aga unetingimusi vaadeldes. Üksik TMS impulss une ajal tekitab negatiivse polaarsusega võnke ja pisikese positiivse polaarsusega järelvõnke. Meie TMSi katsetes on see negatiivne võnge jäänud üsna nigelaks võrreldes tippteadlaste tulemustega – vahe on selles, et me stimuleerime visuaalset korteksit, kuhu ei saa anda väga tugevat TMSi, samas kui teised on stimuleerinud sensomotoorset korteksi, kuhu antakse siis umbes 3-4 korda tugevama intensiivsusega mangetimpulss. Aga üllataval kombel tekitasid 100 ms vahega antud TMS impulsid tugeva positiivse polaarsusega järellaine. Efekt oli üsna selge ja ilmnes ka üksikute katseisikute puhul.

Kuna see tulemus oli pisut ootamatu, siis teda hetkel päris hästi selgitada ei oskagi. Küll on aga teada, et aeglased lained, säärased, mida TMSi poolt unes esile kutsutakse, on seotud aju plastilisusega, õppimisprotsessidega ja lokaalse unega. Kuna väikese intensiivsusega 100-ms vahega esitatud TMS impulsid viisid selle aeglase laine vähemalt ühe komponendi selge võimendumiseni, on võimalik, et see töö aitab meil pikas perspektiivis mõista paremini aeglaseid laineid ja seda, miks me magame. Ja kuna une mõistatus on vahetult seotud ka teadvuse mõistatusega, oleme siis ehk taas ka sammu lähemal teadvuse suure probleemi lahendamisele.

Palju õnne Mihklile! Palju õnne ka Juliusele ja Taavile, kellel valmisid mõned päevad tagasi vastavalt toredad baka- ja seminaritööd. Noorte andekate inimeste hoog ja entusiasm aitavad ka mul endal mõtet värskena hoida, seega suur aitäh kõigile, keda mul on võimalus olnud juhendada.

  1. november 10, 2015, 2:58 p.l.

    Väga põnev töö🙂 Kas see võiks siis tulevikus tähendada ka seda, et TMS-i saaks kasutada selleks, et unes rohkem aeglaseid laineid esile kutsuda, paremini õppida ja kiiremini magada?

  2. jaanaru
    november 10, 2015, 6:11 p.l.

    hei, mõte liigub kiirelt🙂 Massimini ja Tononi näitasid tegelikult juba 2008, et aeglaseid laineid saab TMSiga esile kutsuda (me üllatasime neid ja teisi pelgalt sellega, et suutsime seda ka visuaalsest ajukoorest). Nood härrased, eriti Tononi, kahtlemata mõtlesid sellele, et kas nii on võimalik teha superpowernappi. Vastavaid teadustulemusi kunagi ei ilmunud, seega arvan, et ei toiminud. Aga olen valmis edasi katsetama🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s