Esileht > visuaalsed illusioonid > Vanale koerale uusi trikke ei õpeta, aga vanale trikile õpetab uusi koerusi küll

Vanale koerale uusi trikke ei õpeta, aga vanale trikile õpetab uusi koerusi küll

Iga aasta valitakse parimad uued tajutrikid. Selle aasta parim uus tajuillusioon võtab klassikalise 19. sajandi lõpust pärineva Ebbinghausi illusiooni ja paneb need toredad kettad keskmise ketta ümber lihtsalt suurust muutma. Vaadake, mis juhtub … ja ärge unustage, et keskmine ketas tegelikult ei muuda ekraanil kunagi oma suurust. Lihtne, äge, geniaalne:

  1. Bachmann
    juuni 6, 2014, 8:33 e.l.

    Ettepanek labori inimestele: kas keegi programmeeriks sellise katse, kus ümbritsevate ringide asemel on sujuvalt muutuva näoilmega näo replikad (ähvardavast sõbralikuni ja tagasi, ja nii tsükliliselt) ja keskel muutumatu neutraalse ilmega nägu. Siis vaataksime, kas keskmise näo näiv ilme muutub või mitte. (Mida pakutakse — kas muutub või mitte ?) (Selle katse jaoks oleks tarvis piisaval hulgal sama näo erinevate ilmetega kujutisi, et sujuvat näoilme muutust saada; ehk vabavaras või mõnel kolleegil on.)

  2. jaanaru
    juuni 6, 2014, 2:16 p.l.

    hea mõte! Meie tubli ja nutikas Renate lubas asja käsile võtta🙂 eks probleem ole selles, et seda illusiooni on näinud teisedki ja ehk nii mõnigi teine on sarnase idee peale juba tulnud (ma ise ei tulnud), aga eks oma silm ole ikka kuningass

  3. Bachmann
    juuni 6, 2014, 9:24 p.l.

    Võib varieerida ka seda, kas keskmine nägu on indutseerivatest ümbritsevatest nägudest erineva identiteediga või sama isik. Kui nende tingimuste vahel katse annaks erinevad tulemused (kui üldse muidugi mingi huvitav tulemus tuleks) saaks midagi öelda emotsioonide visuaalse kodeerimise ja nägude kui selliste kodeerimise autonoomsusest, interaktsioonist või jäigast seosest.

  4. Endel
    juuni 8, 2014, 7:26 p.l.

    Sissejuhatuseks võiks vaadata, kas keegi on juba teinud sellist katset. Mitte tingimata dünaamilisel vaid ka staatilisel kujul. Ja kui proovida, siis kõige lihtsam oleks mingi emotikoni moodi pildiga.

  5. Krista
    juuni 9, 2014, 11:09 e.l.

    Filmiinimesena ma pakun, et muutub. Montaaži põhimõte seisnebki selles, et kaadrite jadas saab iga kaader erineva tähenduse olenevalt kaadrite omavahelisest suhtest (järgnevusest). Me interpreteerime detaile tervikus.
    …kui ma nüüd katse ideest ikka õigesti aru sain🙂

  6. juuni 10, 2014, 5:52 e.l.

    Karta on, et selle triki seletus läheb tagasi samuti 19. sajandisse. Mulle meenutab see kõige rohkem Emmerti “seadust”, mis ütleb, et kui järelkujundi suurus sõltub sellest, kui sügavale ruumis seda projitseerida [Emmert E. (1881) Größenverhältnisse der Nachbilder. Klinische Monatsblätter für Augenheilkunde und für augenärztliche Fortbildung, 19: 443-450]. Reeglid, kuidas tasapinnal liikumine näivalt sügavusse kantakse, on aga hästi teada Gunnar Johanssoni doktoritööst [Johansson, Gunnar (1950). Configurations in event perception: an experimental study. Stockholm: Almqvist & Wiksell]. Nende kahe asja kombinatsioon võiks seda seletada küll.

    Muuseas äsja ilmus meie teine töö selle kohta, kuidas esemete suurust hinnatakse: Allik, Jüri; Toom, Mai; Raidvee, Aire; Averin, Kristiina; & Kreegipuu, Kairi (2014). Obligatory averaging in mean size perception. Vision Research, http://dx.doi.org/10.1016/j.visres.2014.05.003.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s